Mõnda asja inimene lihtsalt mäletab, sest see on nii kollektiivsesse mällu surutu, et mitte meeles hoida, tähendaks olla täiesti lugupidamatu ümbritseva suhtes.
Jah, ka mina tean täpselt seda hetke, kui kuulsin esimest korda rünnakust NY-s. Olin vervärske tudeng esimesel kursusel, valmistusin Milan Kundera teksti "Tänukõne Jeruusalemmas" semianri ettekandeks - Toomas Liiv ja sissejuhatus esteetikasse. Telefon helises ja ema ütles, et mingi lennuk kukkus keset linna maha, vaadaku ma uudiseid.
Mõnes mõttes jäi mulle võõraks ja kaugeks toonane õnnetus, aga mõistan inimesi, kes selle ükiksündmusega pidid tõtt vaatama ja miks see kuupäev oluline on.
Muutis see minus midagi? Ma ei mäleta, seda mitte. Vahest pani valvsamalt suhtuma ümbritsevasse?
Ei teagi.
Aga... selle päevaga haaakub veel mõnigi asi - näiteks sündis täna, sada aastata tagasi Eva Meil, kes on heahäälsete Malmstenite ema ja vanaema. Mina suuremat tema näitlejatööd pole näinud, tema pärusmaa operettides kahjuks minuni ei jõudnud, kuigi teadmata, et ma teda tean - ta mängis filmis "Siin me oleme" pereema Jannet.
Loodan, et Malmstenite dünastia teda mäletab ja mälestab.
Eesti üks esimesi laiemalt tuntud näitlejannasid, Liina Reimann, pidas 56 aastat tagasi Helsingis, Koskela haiglas oma viimase etenduse ning lahkus 70-aastaselt.
Veidravõitu kokkusattmus, aga alles mõni päev tagasi ostsin ma tema kirjutatud teose "Lava võlus" ning lugesin...
Kuid minnes selle kuupäeva kõige tugevamate assotsiatsioonide juurde - täitsa huvitav kokkusattumus, et kui rünnakut poleks olnud, siis esitanuks maailm USA valitsusele küsimusi 1,3 triljoni dollari suuruse nn jälitamatult raisatud kulutuste osas. Selle teate olla pressikonverentsil välja käinud toonane kaitseministri peasekretär (ma pole kindel, kas tõlkisin õigesti) Donald Rumsfeld.
Huvitav kokkusattumis igatahes...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar