reede, 22. september 2017

Kõndida valgusega..

Kadriorg on alati popp koht. Oli siis, kui ma seal puid mööda turnisin, kergesti ligipääsetavatesse keldritesse ja pööningutele kolama sattusin, kulli, luurekat, keerukuju mängisin, tiigil uisutasin ja ka nüüd, kui Kadriorg on tõstetud oma kunagisse hiilgusesse tagasi ning järjest paremaks muutuvaid valgusfestivale korraldab.
Aga sellest ei tahtnudki kõnelda. 
Avastasin enda jaoks, et minu kasvumaade piiriks oli Narva maantee ning üle selle ma tavaliselt ei jõudnud - tivolisse küll, aga ülejäänud on kuidagi hämar ala.
Meenub kusagil olnud staadion või spordiväljak, 
sest seal olid kunagi tantsupeo proovid ja 90. alguses mõned suveüritused.
Kuid eile sai Kadrorust välja kõnides suundutud just sinna ühenäoliste majakarpide kvartalisse ja piki Tuukri tänavat kesklinna. 
Väga värskendav on oma linna uutest ja avastamata nurkadest vaadelda.
Ja jalutajate vilkuva tulega mõõk töötas helkurina päris hästi...

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...