Isiksus

Sõna “isiksus” kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses.

Isiksus – kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam …

Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev, täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline. Isiksuseks olemine on midagi head. Seda eksisteerib teatud kindlas astmes.

Viki väidab aga nii: "Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.

Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks." 

Teatud isiksuse omadused, mis seal struktuuris silma torkavad, on tihti hämmastavad. 

Vahel on inimesi, kes on nii säravalt sõbralikud ja seest nii tühjad, et valus hakkab; vahel on kahepaikseid, õelaid ja vahel luuüdini rumalaid isiksusi. 

Kuid õnneks ei puutu nendega igapäevaselt kokku.

Nõustajate buum

Pidevalt räägib kuskil mingi nõustaja - perenõustaja, kasvatusnõustaja, paarinõustaja, leinanõustaja, toidunõustaja, moenõustajat, stiilinõustaja. Eriti hullud on igat sorti treeningnõustajad ja seksinõustajad

Olen arvamusel, et seda nõustamist on liiga palju. 

Leinanõustaja on üks neid spetsialiste, kelle puhul ma olen abi saanud - pärast ema surma ja nüüd pärast isa surma ka. Need olid  väljaõppinud psühholoogid, kes oskasid tõesti rajada väikeste vahenditega praktilise pinna leinaga toimetulekuks ning igapäevaseks eluks. Sellised erakordsed olukorrad, kus inimene ei toimi tavaliselt, vaid mingile piirile piitsutatuna peab edasi tegutsema.

Aga poolte nende nõustajate puhul on jäänud mulje, et neis on teatav hulk amatöörlikkust siiski sees.

Ma arvan, et see stseen tuleb teile tuttav ette:

"Vaata, Maarika, kui viiulikunstis on määrav poognatõmme, pizzicato, crescendo, siis vaibakunstis väljendab kunstnik ennast värvilise lõnga ja nõela abil."

"Ma olen teid juba neli minutit kuulanud, kas teie mind saaksite ühe minuti kuulata?"

"Tütarlaps, seltsimees kunstiteadlast oleme me nõus kuulama tundide kaupa!"

Mõnikord, nähes jälle mõnda nõustajat (ja millal lisandub sinna Eestis ülipopulaarne 'staar'?) ...eee...avalikkuse ees soovitamas, missugust kleiti kanda ja kuidas saab ikkagi endal kolme nädalaga keskkoha trimmi ja kuidas peaks oma toitumist planeerima ja kuidas oleks ikkagi ühe väikese õuetreeninguga metsade keskel või mõnda silmnähtavalt aseksapiilset naist seksi vallas kõnelemas (eriti, kui üks ma ei teagi, mis tšakraid see blondu  avas  ja lausus, et kui pea ikka valutab, peab seksima... MY ASS!!), siis tahaks öelda selle fraasi kunstiteadlaseks olemise kohta, aga pisut iroonilise köhatusega sõna alguses...

Samas ei ütle ma ühtegi paha sõna juriidilise nõustaja, tervishoiuspetsialisti vms tõesti asja sügavuti õppinud asjatundja kohta. Nemad on vajalikud. Igas olukorras. 

Sest kui nt oleks midagi ühiskondlikul tasemel suuremat, siis toiduabi järjekorda satuksid vist need amatöörlikud iluabi, sisekujunduse ja trenninõustajad esmajärtsus?
____________________________________
/treeningnõustajatel mitte pikka viha pidada, mida üks kirjandusteadlane asjast teab ;)/

Irratsionaalsed mõtted VIII

Kes meist ei teaks "Jumalaema kirikut Pariisis"? Lugu ihast, himust, valest armumisest, inetust ja ilusast?

Aga ülla-ülla, kui keegi võtab Quasimodo ja Esmeralda ja Frollo loo kokku umbes selliselt, et sündis saatana värdjaks kutsutud KOZIMODO, kes röövis printsessi ja elas kuskil kloostris.....

Anna jumal kannatust selliste avalduste ees....

Irratsionaalsed mõtted VII

Tavaliselt klikib päevas blogile 30 inimest.

Konkreetseid postitusi loeb 5-6 inimest (statistika).

Irratsionaalseid mõtteid loeb päevas kuni 20 inimest.

Miks huvitab inimesi just irratsionaalne mõte? Tundub kuidagi hämaram ja intensiivsem?

Halvem?

Irratsionaalsed mõtted VI

Miks peavad  looduse poolt ..eee... kuhjaga meelaid kehavorme saanud naised näilise stoilisusega taluma kolleegide märkusi või nt patsiendi krabamisi.

Kas see on mingi märk? Märguanne?

Irratsionaalsed mõtted V

Miks peab sügisel vihm sadama ja sellega tekitama tunde, et sa oled ninuli lehehunnikus, põsega pori puudutamas, jalas ebamugavad kummikud ja seljas jopp, mis ei meeldi?

Irratsionaalsed mõtted IV

Kui halvav on korduv ja korduv ja korduv unetus, mis on tingitud närvesöövast kiirusest?

Ja igapäevased teabeüllatused  - a la HIV on ju suguhaigus, miks ta peaks sind puudutama.

Või et AIDS'i viirusel on erinevad tüved ning kui Aafrika pigi põrutada, siis suure tõenäosusega selle tüvega HIV-d endale ei saa?

Kuidas tekivad inimestele sellised mõtted?

Irratsionaalsed mõtted III

Beebi sünnib puhtana. Vaimselt ja füüsiliselt puhtana. 
Emotsionaalselt puhtana. ja vanemad või siis esmased kasvatajad hakkavad sinna peale jooni tõmbama - milliseks kujuneb ükskord see süütu laps.

Millal lööb välja jõhkrus ja julmus, ükskõiksus või egoism?

Alguses on ju kõik nii puhtad ja süütud...

Irratsionaalsed mõtted II

Kas koerad peavad haukuma?

Nt kell kolm öösel ja seetõttu, et üks hilisvarane joodik mööda jalutab?
Miks nad peavad seda tegema?

Miks veereb kausist liigne õun toa kõige kaugemasse nurka?

 

Irratsionaalsed mõtted I

Kas ma olen hea ema?

Mis selle tingib, et enda kohta üldse midagi sellist öelda?

Psühhoanalüüs

Arvake, millega ma tegelen? Jah, loomulikult isand Freudiga:

Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on psüühika topograafiline käsitlus, isiksuse strukturaalne mudel, psühhodünaamika, ökonoomika, genees ja psühhoseksuaalne areng. Jüriloo ja Vahingu refereeringul asuvad psühhoanalüüsi psüühilised fenomenid erinevatel teadvustatuse astmetel nagu teadvuses (psüühika pealispinnal); eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (ka "teadvustamatuses" või "mitteteadvuses", psüühika sügavamates kihtides).Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. on samastatav bioloogiliste tungidega sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks Freud eristas kaht mõtlemistüüpi primaarset ja sekundaarprotsessi mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele.

Või nagu ta ikkagi kõige kohta armastas öelda "Sometimes is sigar just a sigar"

Psühholoogidest pisut

Mitmel korral elus olen täheldanud, et psühholoogid on üllatavalt aeglase kõnepruugi ning perioodiliselt segase väljenduslaadiga. Materjalides pole mingit järjepidevust ning aeg-ajalt tunduvad paljud asjad udused, hajutatud ja mitteloogilised. Miks küll? Nad peaksid ju ometigi olema inimesed, kes abistavad eneses selgusele jõudmisel. Kes leiavad sinus selle tasakaalu, millelele üles ehitada edasine võimalik areng tõeotsimisel eesmärgistatud ja sihipärase tegutsemise tulemusena...

Samas pole see mitte alati nii. See, kes mind ema surma järgsest leinast üle aitas, see on üpris tõsine töö. Vaimse kollapsiga oli isegi keerulisem toime tulla kui füüsilise nõrkusega (migreen, unetus, pidevalt pisarais silmad), sest füüsiline - see lõppeb mingil hetkel, saab allakäiku peatada, aga mõtlemise konarliku kukkumist hingelise kõrbemisega segatuna - see juba nii lihtsalt ei pidurdu. Ja abistav psühholoog oma kummaliselt segasel viisil hakkab asju siluma. Sõnalise triikrauaga.

Sugulashinged

Prints suudleb põigiti kurgus seisva mürgitatud õunatükiga Lumivalgukest kristallkirstus ja Lumivalguke ärkab kallima suudlusest tervena.

Tuhkatriinu läheb kaunites riietes ballile ja prints armub hetkegi kõhklemata kaunisse neiusse ning lõpuks määrab ta enda saatuse kaotatud kristallkingakese sobivusega pisikese jalakese otsa. Rapuntsli-loos saab võõrsema pahaseks pärast Rapuntsli ja printsi lugu, õnnetuse käigus jääb prints pimedaks, Rapuntsel eksleb mahalõigatud juuste ja kaksikute lastega kõrbes, kuid siiski nad kohtuvad, Rapuntsli suudlemisel printsi silmadele kukkuvad pisarad teevad printsi nägijaks...

Need on muinasjutud, kuid nendes leiduv sugulashingede motiiv, mis viib inimesed kokku elu lõpuni.

See on tegelt olemas Ma olen seda näinud. Kirjanikud Beekmannid, ema õde ja tema abikaasa, kooliõde oma abikaasaga, kunagine kolleeg, kes on oma püsivusega jahmatav - sama mees ja sama töökoht 45 aastat järjest.

See viimane, kolleeg, ütles kunagi, et nad on mehega sugulashinged. Et nad tundsid üksteist ära rongile joostes. Ühest uksest sisse trügides. Kuni selgus, et mees oli teda juba varem märganud ja jooksis talle järele, et tutvust teha. Ning nüüd siis 45 aastat, kolm last ja nelja lapselast hiljem on nad ikkagi sugulashinged.

See ei pruugi pelgalt olla Lumivalgukese, Tuhkatriinu või Rapuntsli muinasjutt. Ehk ka tavainimesel õnnestub sedasi?

Juustest ja hügieenist

Sisuliselt on inimest katva karvkatte ülesanne muutunud rudimentaalseks. Me võtame külmaga kätte riided ja paneme võimalikult mitu kihti üksteise otsa, et pepu ei külmetaks, kints ei punetaks, näpuke ei jäätuks ning varvas tunneks.

Karvad kui sellised, on muutunud sisuliselt täiskasvanuks saamise tunnuseks teatud kohtades. No ja on mõned inimesed, kellel on seda loomulikku kasukat rinnal ja seljal, säärtel ja lõual, kätel ning isegi tuharatel....

Ning loomulikult juuksed, need võrratud, võrratud juuksed.

Soengud on erinevad, värvid on erinevad. Pikkus, lokid, tervislik seisund...

Tegelikult tuhat nüanssi hinnata ja vaadata.

Pärast aastatepikkust poisipeatamist asusin oma juukseid pikendama. Looduslikult ikka. No ja nüüd on need üsna sobivalt ennast õlgadest allapoole kasvatanud. Ning kui juukseid loetakse naise suurimaks ehteks, siis võin suht muretult nii kasvu, värvi, struktuuri kui tervise koha pealt juustega rahule jääda.

Aga kahjuks ei anta kõikidele naistele seda ühteviisis. Õige kah, muidu oleks ikka väga igav.

Kuid paaril korral on mul südamest hale olnud vaadata, kuidas pildil poseeriv naine, vähe sellest, et tal erakordselt kole suujoon on ning peenikesed huuled varjavad eriliselt inetut ülemiste hammaste rida, istub, hoides käes kokteiliklaasi, hallides ja üsna rumalates silmades tühi pilk ning tema juuksed.... blond, värvimisega surnuks tambitud elutu peake, kolm hõredat karvakest sätitud nelja lainesse. Aga ilmselt ei saa see naine ise aru, kuivõrd mittesobivad need juuksed talle on. Ta tundub oma sorakil salkudega üsna rahul olevat.

Ja sinna pole võimalik midagi parata. Ja juuksed juusteks.

Kuid pesemata naised....prrrr. Üks ka selline nooruke naine, no tegelikult mis nooruke see 27 ikka niiväga enam on, sain temaga kokku möödunud aasta aprillis, ka üks blond ja sorakil. Ning issand kuidas ta lehkas pesematuse järele.

Ma olin täitsa üllatunud sellest, et ise veel meediku naine, aga haiseb saja meetri peale nagu pesemata rott. Mantel täis küüneviha ja kopituse lehka, saapad räämas, käed lohakil...

Kohutav, kohutav.

Mul noorem poeg ütles ühe tuttava kohta: "Tädi A lähedal ei saa üldse olla, sest ta haiseb kogu aeg nii pahasti, emme, kas ta ei oska vannis käia?" Ja seda ütles viie-aastane laps!!!

Ega asjata öelda kahte asja - pesemine on inimväärikuse kõige esimene reegel ning juuksed näitavad inimese tervislikku seisundit. Nende naiste puhul .. prrr ma mõtlesin, kuidas nende mehed nendega koos on ja mis seiundis nende tegelik tervis on?

Aga paduõena ma ütlen, et väga paljudel inimestel ning eriti naistel on pesemisega mingi teema. Miks ei tea.

Juhinduvad nad väitest, et laisad pesevad, virgad sügavad?

Jube tegelt.

Aga sedasi siis tänaseks...

Halvad ja head omadused.

Pole inimest, kes oleks läbinisti halb ega inimest, kes oleks läbinisti hea. Seda teavad vist kõik. Ainult seniilne sajane ja hambutu imik hõljuvad uues teadmatuse võluvaibas - üks sellest, et ta veel ei tea, teine sellest, et ta enam ei tea. Enamik normaalseid täiskasvanuid tunnustavad teineteist salamisi, identifitseerides, klassifitseerides ja sobitades vastassuhtleja isikuomadusi just vastavalt vajadusele ja sobivusele iseendaga.

On suur hulk omadusi, mis liigituvad mõtlematult ja automaatselt HEADESSE: ausus, julgus, vaprus, siirus, kannatlikkus, abivalmidus, tarkus, õnnelikkus. Mitmed neist leiavad tee kristlikusse kasvatusse. Üldjoontes on need kõik väga hinnatavad ja prood.

Aga HALVAD.....Kes neid jõuaks kokku küll lugeda. Silmakirjalikkus, argus, ahnus, ihnus, liiderlikkus, tapahimu, rumalus, liigne enesekindlus, valelikkus, ebapädevus, riiakus, virilikkus (pole kindel sõna olemasolus!!), egoism, eneseimetlus, võltsvagadus...etc, etc, etc.

Kuid selle hea ja halva puhul on tihtipeale nii, et pigem kaduvad inimesed emba või kumba kategooriasse.

Mul oli kunagi üks tuttav. No üsna lähedane tuttav ja ma olen temaga tänini teataval määral seotud, kuid ma üldse ei tahaks seda. Sõnaga selle tuttavaga on nii, et tema on ühendatud liigne enesekindlus, mis on tembitud ohtralt argusega.. Kohutav kombinatsioon. Mind kusjuures hämmastab see argus ikka meeletult. Ise veel mees, aga kardab endast väiksemaid........

Aga enesele meeldivad mulle kohutavalt sellised mehed, kes on head kuulajad, vaprad, otsekohesed, kirglikud. Selliseid mehi on. Ja minul on olnud õnne sellise mehega kohtuda. See on absoluutne privileeg.