See oli tormine hommik. Tuul ja vihm paiskasid ennast üksteise võidu meie toonase korteri akende vastu. Pärnad paindusid ja võimsad rajurüsinad raputasid kaskesid kõvasti.
Oli külm. Perekondlik äratus algas tavaliselt sellest, et koer tahtis õue ning elutoas lülitus TV töhe. MTV3 näitas uudiseid, kuid kuidagi veidralt. Ekraanil oli Viking Sally pilt ning uudisteankru hääl luges midagi "laivasta". Küsisin isalt, et kas täna on mingi laevahuku aastapäev. Isa lausus, et pole tema teada küll midagi sellist.
Raadiot tööle pannes aga jahmatasime kõik.
Ootamatult sai selgeks imelikult vaiksed uudised ja kõik muu..
Need olid keerulised päevad enamikele meist (kuigi ise polnud kellegagi seotud, siis ta lihtsalt vapustas oma massivsusega) ja meie kollektiivne mälu tuksatab valulikult praeguseni.
Ma tean, mida tähendab kellegi kaotus ning...olgu vesi lahkunutele rahupaigaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar