pühapäev, 24. september 2017

Iga kolmas kandidaat kolistab...

Nii harva, kui poliitikast räägin (no pole absoluutselt ka minu valdkond), siis nüüd tahaks küll mõned sõnad sekka poetada, sest nende valimiste juures jääb küll mulje, et enamik kandidaate hoiab mingit võrdlemisi hämarat saladust oma tagatoas, sealne kapiuks on kohe-kohe praotumas ning posu skelette iseloomuliku lõhnaga tahaks puitpõrandale võimalikult valju kolinaga pudenedes ohtrat tähelepanu võita.
Või on inimene endale ise jala külge paksupõhjalisi metallämbreid keevitamas, sest siis on kõnni kaja kaugele kosta ning saab arutleda selle üle, kas juhtimisse sobivad inimesed, kes sõidavad purjuspäi, omandavad hämarate tehingute kaude varasid, oma seotud riiklikul tasandil korruptsiooniga, on petturid, vargad, sulid,  muidusööjad etc, etc, etc.
Inimlikul tasandil me teeme kõik vigu, aga nagu öeldakse: "Arsti vead on surnuaial, arhitekti oma kõigi silme all", siis vist tuleb vaadata, kes ja mis ja kuidas käkke keerab ning peaks olema tegelikult käratu võimaluse puudumine poliitiliste ringkondadega ühendusse astuda. 

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...