laupäev, 30. september 2017

Jerometa vist poleks...

Rahvusvahelisel tõlkijate päeval võiks pisut mõelda sellele, kuivõrd keeruline võib olla ühe või teise kirjandusteose sisu õige ja täpne tõlkimine inimese jaoks arusaadavasse keelde.
Tõlkimine on väärt tegevus, aga mitte igaüks ei sobi tõlkima.
See on võrdlemisi keeruline protsess.
Leida sõnadele õiged ja täpsed vasted, panna laused parimas rütmis jooksma, vaadata, et tekst terviklikuks moodustuks.
Tõlkimine on tundlik ja oskusi nõudev kunst. Ning lisaks - asjad ei sünni ju lihtsalt iseenesest. Et teeme nüüd siis rahvusvahelise tõlkijate päeva, nii tore, nii tore...
Ta on mingi mõte ja eesmärk.
Milline siis?
Rahvusvahelisel tõlkijate päeval peetakse meelest maailma esimest tõlkijat, Jerome'd (/dʒəˈroʊm/; ladinakeelselt: Eusebius Sophronius Hieronymus; kreekakeelselt: Εὐσέβιος Σωφρόνιος Ἱερώνυμος; c. 27.03 347 – 30 09. 420), preestrit, pihiisa, teoloogi ja ajaloolast, kes on saanud tuntuks seetõttu, et ta ühe enimtsiteeritud teose esmakordselt ladinakeelde tõlkis. 
Ja lisaks teadis Jerome juba toona, kuidas avitaminoosist üle saada. Igatahes märkis Jerome ennast ajalukku igaveseks ära. 

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...