Reformatsioonist möödunud 182 625 päeva

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus, oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Legendi kohaselt naelutas täna, 500 aastat tagasi, 31. oktoobril 1517, Saksimaa Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther (1483–1546) Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Sama teksti saatis ta Mainzi ja Magdeburgi peapiiskopile. Teesid levisid paari kuuga üle Euroopa, kirik aga ei kiirustanud vastama. Indulgents (ladina keeles indulgentia) on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga (patukustutuskiri). 

Nii räägib meile vikipeedia.

"Kes 20. aastateks pole ilus, 30. tugev, 40. tark ja 50. rikas, see jätku lootus, et need asjad juhtuvad"

Nii olla Martin öelnud.

Kuid mäletan dotsent Villandi loengutest, et tänu Lutheri entusiastlikele mõtetele ja tegudele hakkas meil siin arenema omakeelne kirjandus, saime parema usu ning üldse...Lutherist oli kõvasti kasu.

Aarne auks langetatud päi....

Lai rollihaare, mis ulatus kunstitudengist Mark Twainini; õppejõust ja professorist taluperemeheni; hääl, mis luges peale dokumentaali ja Sammalhabet; luuletust või metsikuvõitu mõõkhammastiigrit "Jääajas".

Arst, joodik, vallatöötaja, rehepapp, Maurus, Eugene O'Neill; Karl Eduard Sööt; arst-poeet, peremees, kaubalaeva kapten; pastor....

Ega ta ilmaaegu polnud üks enimmänginud näitlejaid üldse. 

Aarne, ma puutusin sinuga kokku elus ainult üksikud korrad, sinu tasakaalukus, viisakus ja huumorimeel olid hämmastavad ning sa olid SUUR ISIKSUS, VÕIMAS  NÄITLEJA, MASTAAPNE INIMENE.

Sinu kingi oleks keeruline täita, sest sinu hääl ja osavus mängida - sa oled/olid ainukordne.

Metsakalmistu pidavat asendatavaid täis olema. Nii see pole. On inimesi, kes jäävad asendamatuks.

Mõtetesse, südametesse ja mälestustesse oma loomingu, oma tegevuste, oma õpilaste, oma perekonna ja lähedaste kaude.

Sa näed nüüd seal Ei KUSKIMAAL kõiki neid kolleege ja lavapartnereid ja isikuid, kellega oma pikal ja loodetavasti mõnusal eluteel kokku puutusid. 

Vivien Leigh surma korral ei süttinud sellel päeval Old Vicis tuled, kas täna teatrites tuled süüdatakse?

Jää hüvasti, üks mu sõber....
"Talvine õhtu" Villem Grünthal-Ridala

Insuldipäev

30-aastane esmassünnitaja; 40.ndates tervislike eluviisidega ajakirjanik; 60-aastane alkohoolik; kõrgetes 80.ndates vanamemm; kuulus näitleja; nõudepesija odavas sööklas; moslem; kurttumm bulgaarlane; HIV-positiivne narkomaan ja illegaal Moskvast; rikas inimene; vaene inimene; skisofreenik  - seinast seina tõdemus issanda loomaaia kirjususest ning ühisnimetajast - neid kõiki oli tabanud insult.

Aastad 2001-2012 olid ses mõttes vaheldusrikkad, et kõrgkooli avalike suhete juhi ja pedagoogi esimeste aastate vaheldudes sai oldud õde neuroloogises taastusravis (ja seal polnud pelgalt insuldikuid) ning haigla oli üks neid kohti, kus tuli elukogemust ja maailmapildi avardumist lademetes. Mõndagi panin ma kirja oma esmateosesse ja kes on lugenud, see on lugenud.

Vahel küsisin eneselt, et miks loodus mõnda inimest selliselt karistab ja ei pidanud üldse silmas pelgalt haigust, vaid just seda,  milliseks muutus insuldihaige oma pereliikmete jaoks.

See selleks, kes ikka tahaks oma elust loobuda ja seda ümber muuta, kuna ema või isa on nüüdsest alates voodihaige (noorematega läks tihti ikkagi paremini ja taastumine oli tõhus), aga just see suhtumine, eks? No mis parata, inimesed on nagu on ja maailm on just selline nagu on.

Kuid täna on ülemaailmne insuldipäev ja tasuks üle korrata, mis see insult siis on ja miks seda enesele külla, koju, tööle ega üldse lähedusse ei tahaks, aga mis siis tegema peaks, kui see ikkagi juhtunud on.

Eeltalvine

Pimeduse trööstiks võib mingil määral lugeda lumetulekut, aga samas ei tee ta mind just ülearu õnnelikuks - lume lükkamine, märgsus, paksud riided, ilmastikule vastavad ja mitte minu jalatsid, kuigi - õhk on puhas. Tõsiselt - liigvarane talv on toonud sopsu värskust igasse päeva.

Vanaeestlane ootas külmemat perioodi, sest teed muutusid läbitavateks. Tõenäoliselt vaatas ta mõtlikult üle kõik saed ja kirved, laasimisriistad ja liimeistrid ning rehkendas, palju aega läheb metsa langetamisele, palju vaja korjata hagu, et kütta soojemaks kambrit, kus perega elati. Nüüdiselu on hõlpsam, virisen ju pelgalt saabaste üle...

Põnev on aga teada, et 525 aastat tagasi randus Columbus  maatükil, mille nimetas Isla Juanaks ja meie teame seda kohta kaartidelt Kuubana; 131 aastat tagasi avati Vabadussammas; 88 aastat tagasi kukkus Wall Streetil kokku börs ja algas maailma suurimaid majanduskriise; 78 aastat tagasi otsustati soomlastelt valitusese korraldusel likvideerida kõik kohvitagavarad (mina oleksin igatahes kuri olnud) ning 37 aastat tagasi kirjutati "40 kiri"; kolm aastat tagasi aga olid osad meist vapustatud külmaverelisest koolitulistamisest Viljandis.

Veider, kuidas minevik ulatub üle ajavagude ning ühendab sealseid sündmusi tänasesse tundi....

Mõtestada audiovisuaalset pärandit

Aastaid tagasi oli minu südamesooviks minna režiid õppima, kuid nagu varemgi seda maininudd - ei õnnestunud ning nüüdseks olen leidnud hingehääle, mis töötab igas olukorras.

Kuid ometigi ei saa sellest režiiga seonduvast tihti ööda - vaatan filme, uurin nende tegemist, võttepaiku, stsenaariumit, kuidas valiti osatäitjaid, mis hetki seal on, kuidas selekteerub muusika etc, etc, etc.

Põnev on ka teadmine, et inimene, kes õpib/on õppinudd filmindusega seonduvat, oskab näha asju väga huvitavatest perspektiividest ning peas hakkavad kerima pildid, mis mõtestavad ennast ja suhestuvad sinuga.

Veel huvitavam on asjaolu, et täna on audiovisuaalse pärandi päev. Üllatav moment, aga sisaldab eneses tohutult vajalikke hetki:

*tõstab inimeste teadlikkust audiovisuaalse pärandi säilitamise vajalikkusest

*pakub võimalust tegeleda oma rahvuse või asukoha kultuuriloolisuse pühitsemiseks

*parendab teadlikkust erinevate arhiivide tähtsusest

*tõmbab meedia tähelepanu kultuuriloolisuse säilitamisele

*tõstab audiovisuaalse pärandi kultuurilistmärkimisväärsust

*toob tähelepanu keskmesse arenemisvõimaluste puudulikkuse kõrge riskiga maades (sõjakolded, madala elatustasemega riigid, katastroofides kannatanud piirkonnad)

Interseksuaalsus

Loodus armastab perioodiliselt visata vimkasid. No selliseid, mida ei oska nagu oodata ega tahta ning kui korra oled sattunud mingisugust bioloogilist düsfiguratsiooni nägema, siis mõistad oma vähemalt näilise terviklikkuse olemasolu paremini ja kiidad loodust  tehtud töö eest.

Transeksuaalsus on üks neid kohti, mis jääb tegelikult suhteliselt arusaamatuks, et oled poisina sündinud, aga tahaksid ikkagi tüdruk olla või vastupidi ning näiliselt selleks mingit selgitust polegi.

Hüva, inimesel on vaba valik neis asjus midagi muuta.

Küll aga on õnnetud need, kes on sündinud hermafrodiititena (ei pea silmas kaane ja usse), konkreetselt inimesi, kellel on mõlema soo tunnused (kuigi vist inimese kohta väga ei sobiks seda kasutada, kuigi seda tehakse)

Ükskord me vaidlesime androgüüni ja hermafrodiidi mõiste üle ning selgus - inimesed samastavad need kaks terminit, kuigi üks on pelgalt väline ja osaliselt sotsiaalselt konstrueeritav väljend ning teine on bioloogiliselt arusaadav. 

Lisaks ei tasu tõmmata võrdusmärki hermafrodiidi ja interseksuaalsuse vahele, sest üks on ühe alaliik (aga mis pidi täpsemalt, ma selgitama ei hakka, olen veel isegi segadduses)

Aga täna on interseksuaalsuse (isas- ja emassugupoole tunnuste samaaegne esinemine) päev - et me mõistaksime nende looduse veidrate viperuste tekkepõhjuseid ja tänaksime salajas seda loomishetke, kus valgud asetusid õigesti ja saame nautida oma sugu sotsiaalselt ja looduse poolt täpselt sellisena nagu see olema peab. 

PS: milline õnn on olla naine!!!

Teate - te ei ela maailmas üksi!!

Et inimene ennast pidi kõige enam armastama, see on üsna selge ja arusaadav, kuigi kaldun arvama, et emade ja laste puhul see päris nii pole (ja normaalselt mõtlevate isade korral ikka ka). 

Enesest tuleb lugu pidada ja austada ning lisaks saab näha minana ka teiste inimeste silme kaude, kuidas minad m e i e n a ühiskonnas eksisteerivad.

Mõistusega olevused aduvad tavaliselt ümbritsevalt adekvaatselt ning oskavad teiste inimestega arvestada: peavad kinni üldistest kokkulepetest nagu kellaaeg ja viisakus- ning eetikanormid; järgivad tööalaseid ja ka perekondlikke traditsioone ja kodukorda; reisil olles austavad kohalikku elu-olu etc, etc, etc

AGA...vähemalt minu piirkondlikus linnaruumis kohtasin ma eilse päeva jooksul mitut, vabandust ebameeldiva sõnakasutuse pärast - mölakat.

Hüva, mõistan, et mõnikord tekitab täiskasvanuks saamine tunde, et meri on põlvini ning nüüd võib segamatult suitsetada ja sinna juurde kuulata bluetooth kõlariga megainetut muusikat nii, et see kostab ka kahe kvartali kaugusele. Kui tähelepanu sai sellele juhitud, siis vastas noor mölakas, et: "Mis see sinu asi on?" 

Tehniliselt polegi ja päevasel ajal tõepoolest võib ta nn muusikat  just nii kuulata, aga kas inimlikul tasandil peaks mingi sisemine kompass tööle hakkama või ei - see on lihtsalt vale käitumine. Ja muidugi sinna juurde tõsiasi - keegi teine juuresolijatest suud lahti ei teinud, küll aga heitis kõõrdpilke nooruki suunas. Siiski nii palju mu sekkumine aitas, et nooruk enam muusikat kahe kvartali kaugusele kõlada ei lasknud, ühe kvartali kaugusele aga küll.

Ülekäigurada. Tahaksin üle minna, autod kõik seismas tõkkepuutaguses järjekorras ja üks keskealine naismölakas BMW maasturiga seisab kogu laiuses sebral. Räägib mobiiliga. Kapotile koputades kerib naismölakas akna alla ja küsib: "Kas sa ei mahu mööda või?" WTF???? 

Sõnasin naismölakale, et ta ei ela maailmas üksi ja arvestagu teistega. Naismölakas kibrutas kulmu. 

Vahel on töökoha juures nii, et hommikul, autojuhile makstes seisab mõni auto meie taga ja juba nad signaalitavad.  Siis küsin sama, mida naismölakaltki. Ühel korral tuututati mulle, kui ma muuseas taas BMW ette astusin, mis tahtis teepeenralt maha keerata ja mulle vastu põlveõnnalt õrnalt puudutas. WTF????

Ühesõnaga - inimesed, kes te olete avalikus ruumis, palun võtke vaevaks mõelda  tõiga üle - te ei liikle üksi, te ei kõnni ainukesena tänavatel, te pole ainsatena roolis, teil ainukesena pole õigus kuulata teile sobivat muusikat, teil ainukesena pole vaja kellaajaliselt tööle jõuda - on teisi inimesi ka ning asuge nüüd jälle nendega arvestama. 

Tulge oma enesekesksest mullist alla ja vaadake avatud silmadega ümberringi - me kõik soovime rahulikult ja turvaliselt elada, kui sellesse tuleb ka panustada. ISE panustada.

Isiksus

Sõna “isiksus” kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses.

Isiksus – kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam …

Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev, täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline. Isiksuseks olemine on midagi head. Seda eksisteerib teatud kindlas astmes.

Viki väidab aga nii: "Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.

Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks." 

Teatud isiksuse omadused, mis seal struktuuris silma torkavad, on tihti hämmastavad. 

Vahel on inimesi, kes on nii säravalt sõbralikud ja seest nii tühjad, et valus hakkab; vahel on kahepaikseid, õelaid ja vahel luuüdini rumalaid isiksusi. 

Kuid õnneks ei puutu nendega igapäevaselt kokku.

Mool, mool, mool

Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (vt viide) (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12.

Mooli mõiste kasutamisel tuleb täpsustada loendatavate osakeste tüüpi: nendeks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.

Mooli kehtestas 1971. aastal 14. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents. Mooli "suurus" valiti nii, et aine molekulmass ja 1 mooli mass grammides oleksid arvuliselt võrdsed.

Täna tähistavad keemikud moolipäeva, eriti 6:02 a.m. ja  6:02 p.m., sest see number on ameerika kirjastiilis tähistades 6.02 10/23 ja mida saab  tinglikult võttes  lugeda Avogadro arvuks

Nii vestab meile kõiketeadev vikipeedia

Kihid ja sügavused

Mõni aeg tagasi vähegi tervishoiusüsteemi tundvale inimesele mastaapse veana kõrvu hakanud vereülekandelugu muutus oluliselt mitmekhilisemaks ning uurimise kaevumisega paljastusid uued asjaolud. Ilmselt kuuleb novembris enamatki, kui kohus jätkub ning kahju on tõdeda mitmekordse inimliku eksimuse  sügavale ulatuvaid juuri. Üks neid kordi, kui oleks lihtsa reeglite järgimisega saanud ära hoida saatuslikke tagajärgi. Kui ainult....

Hoopis uuemaid mõõtmeid võtab aga kupeldamisafäär, selguvad alasti seigad ning kui vanad ja kogenud politseinikud saaksid öelda, et nende "uurijavaist" paneb nina sügelema ja mina oleks vana ja kogenud politseinik, siis kaldun arvama vanade ja kogenud politseinikega ühte ja sama mõtet - SEE ulatub oluliselt sügavamale. SELLE põhjused on inimliku ahnuse hämaratel veegudel. SEDA lugu saab kuulda veel päris kaua.

Kupeldamisest inimkaubanduseni ja tõenäoliselt ka ringelnud...

Kunagi  kuuldud väljend - mida sügavamale on asi kaevatud, seda rohkem tuleb asja kaevates materjali välja - näib sedakorda töötavat...

Esmajärguline, meisterlik, kõrgetasemeline

Need on omadussõnad oma ema kohta. Naise kohta, kes mulle elu andis, mind siia ilma tõi, mind hoidis, hooldas, armastas, mind õpetas, suunas, juhtis.

Ema, kelle süles ma uinusin ja kelle rinda olen imenud.

Ema, kellega koos me kohvikutes käisime, riideid õmblesime, aeda hooldasime, jalutasime, reisisime, kellega õhtuti pikalt istusime ja kõnelesime - minevikust, olevikust, tulevikust. Huvitav, kas ma kirjutaksin ema loo "Vana vahtra jutustused" valmis?

Ema, kelle kuhtumist ma püüdsin igati leevendada ja lõpuks ei osanud seda, sest....

Igasuguste hädade korral oli ta olemas, erinevate probleemide puhul ta abistas ja aitas. Lahke, heasüdamlik, tegus ja pöörane.

Vahel ehmatan, kui ennast kõrvalt kuulen - see on täiesti mu ema hääl, mis rinnust voogab.

Kõnnin, nagu tema kõndis, soen juukseid, nagu tema seda tegi ning märkan üllatusega, et kokanduseski olen hakanud tema moodi liigutusi tegema.

Tõenäoliselt varemgi on see sedasi olnud, aga nüüd kuidagi teadvustan rohkem. Ning ka venna puhul märkan ma asju, mis on seal varem olnud, aga, mis nüüd järjest juurde tuleb ja mis viitab üheselt - geneetika on inimese elus tugev element .

Aga ema - täna sa saanuks 63. Ja meiega on kõik korras.

Sinu õpetussõnad kasvatuses toimiva järjepidevuse kohta kannavad muuseas vilja. 

Ma armastan sind ema, sa oled mulle kallis. 

Statistiliselt ettelugedes sh ka osteoporoosist ;)

Kolm ühes komplekt. 

Täna saab rääkida ettelugemisest, täna saab kõnelda maailma statistikapäevast ning ka osteoporoosile pühendatud päevast. 

Florence Nightingale saavutas Krimmi sõja ajal suure läbimurde, kuna oskas hea hoolduse ja statistilised näitajad korrelatsiooni lüüa: ta pani tähele, et haavatud meeste paranemisnäitajad tõusid tunduvalt, kui õhutada ruume, anda värsket vett, valmistada kvaliteetsemat toitu, vahetada korralikult voodilinu, pöörata tähelepanu ruumide hügieenile, vahetada sidemeid tihedamini ning lasta vahepeal patsiente vannitada (voilaa ja sedasi sündiski kaasaegne õendus) 

Osteoporoosiga pole veel väga tihedalt kokku puutunud, tean, et see on vanematel inimestel ja rohkem naistel, seotud östrogeeniga. 

Ettelugemisega on aga sedasi, et kord  Heljo Männi "Mõmmiaabitsast" juttu poegadele ette  lugedes  ärkasin sellest, et raamat kukkus peost maha....Arvake ära, kes veel rahulikult üleval olid? 

Täna tähistame tööalaselt ka kahte ühes - loeme Soome Vabariigi 100. sünnipäeva puhul "Kalevalast" katkendeid - pühitseme sugulashõimu homse hõimupäeva tarvis ning ettelugemist ka.

Kupeldajamamsel

Vladimir Beekmanni "Hunditubakates" (näidend) on Narva piiriivalvurid oma piiripunktis kinni võtnud ebaseadusliku piiriületaja, ühe prostituudi Olli (?), kes unistab sellest, et tal oleks tulevikus oma pisikene, toakestega korter: "et tüdrukud ei peaks härraseid lõbustades oma kannikaid siniseks külmetama, vaid saaksid seda mugavalt teha" (tsitaat kirjutatud mälu järgi, ei pruugi olla 100% täpne, aga põhimõte on vist arusaadav)

Filmis "Stiilipidu" soovib Alice firmale laenu saada ning lõbumaja pidav Madame arvab, et nad leiavad viisi, kuidas Alice raha tagasi teenib.

Mil viisil pidid need neiud raha tagasi teenima (ja mille eest?), kes eile skandaali keskmesse sattusid?

Pill tuleb pika ilu peale... 

Ja vahel võib ilu olla pelgalt väline....

Paus, meno

Neurohumoraalne süsteem, mis iga elujõulise ja tegeva ajuga inimese juures täiel mõõdul taob, on üllatusi täis.

St nendele, kes arvavad, et asjad kunagi ei muutu.

No näiteks naised, kes oma naiseks olemise seovad ainult ja ainult fertiilse eaga.

Kuid miks asetada seksuaalsus ja fertiilsus ühele tasemele, need on ju erinevad asjad? Osaliselt küll üksteisest sõltuvad, kuid kaks eraldisseisvat nähtust.

Mõiste PMS on enamjaolt kõigile teada. Pigem päevad kui nende ära jäämine - nooruses vähemalt...

Aga on üks neid hetki, kui ülemaailmsel menopausi päeval võib rääkida ka sellest, kuidas kuuma- ja külmahood vaheldudes panevad peanaha higistama, aeg-ajalt on tunda süda, kuid enam ei tule PMS-ga punniladu näkku elama, vaid on näha tuhmumist ja kurde silmanurki. On menopausi aeg.

Kas see ikkagi on nii kohutav? Hmm.. eks mõne aasta pärast paistab selgemalt ;) 

Kas vaesust annab likvideerida?

Sedasi peaks eneselt küsima - just äsja valimised võitnud poliitikud, sotsiaalsfääris tegutsevad isikud ja tegelikult kõik, kes me ühiskonnas ühel või teisel viisil tegutseme.

Kuid mis on vaesus?

Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. 
Kas olen vaene? Kaldun arvama....

Toidu tuimestused

Anesteesias on sedasi, et enne operatsiooni süüa ei tohi. Ja tihti on nii, et toit tuimestab seesmisi valusid. Hingelisi. Kas pole mitte huvitav paradoksaalsus, et mõlemat tähistatakse just täna?

Haa ning ajaloost saab üllatavaid asju teada - nt 111 aastata tagasi tegi endine sunnitööline Friedrich Wilhelm Voigt ajaloolise sulitembu  vanakraamiturult ostetud kaptenimundrit kandes ja kapten v. Malsamina esinedes. Mees  tungis Köpenicki linnavalitsusse, arreteeris linnapea ja konfiskeeris linnakassa. 

Nürnbergis aga said 71 aasta eest sõjakurjategijad korralikult karistatud. 

105 aasta eest aga sündis Saulepis modernistlike ja staatiliselt põnevate teoste autor Karl Ristikivi. 
Ja 163 aastat tagasi ilmselt üks suuremaid esteete siinpool päikest, kes Dorianiga kirjutas end paljudesse mõtetesse - Oscar Wilde. 

Normalisatsioonist on saanud üks suuri instrumente võimu jaoks (Michel Foucault)

"Aeg möödub, igavik jääb"

"Nii üksi siniudus loovib üks valge puri vete pääl"

"See, kellel on millekskigi elada, kannatab välja peaaegu igasuguse kuidas elada."

"Luule, see ei tule tuulest, ega kuku käisest ka – ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata."

"Omatav aeg on see raha, mida meil pole" 

"Suurmehed ei sünni suurtena, nad kasvavad suurteks."

Kuus väljendit/lausungit/loomepala algusrida, mis kuuluvad neile, kes pildil.

Kõigil on neil 15.10 sünniaastapäev, isegi pealkirjas tsiteeritul

Kolletamispäev väärib oma nime

Kolm kohta hoiavad piisavalt tegutsemishoos ning sestap on kummaline tõdeda, et sügis on lipanud tõtakalt. Tavaliselt on looduse unne suikumine tekitanud ängi, painet, viha, ärevust, nukrust, aga sellel aastal  tunnistaks pigem, et korrakski tahaks vaadelda kollaseid lehti, sügislombist vett nilpsavat oravat, nuusutaks seentega kaasuvat metsalõhna ning oleks mõne pisukese sekundi. 

Lihtsalt. Niisama. 

Vaataks sammalt ja kõduvaid taimi. Jälgiks õunapuude muutmist ning püüaks kirjeldada viimaste jõuriismetega oksa küljes kiikuvat vahtralehte, kes tahaks võidelda loodusseadustega, aga teab paratamatult alla jäämist ning saatusele alistudes liugleb vaikselt porisele teele, jäädes alandlikult ooatama oma kompostiks saamise lugu...

Katastroofe vähendades

13. oktoobril tähistatav rahvusvaheline katastroofi vähendamise päeva sattumine reedele  võib olla veider kombinatsioon, sest ebausk ju....

Kuid lootkem parimat.

Keeleprojektid viivad...

Selgunud on omanäoline tõik - realiseerin end õpetajana rohkem kui kunagi varem.

Ja mitte pelgalt koolis, kus on halvemaid ja paremaid aeg, vaid ka väljaspool, erinevates projektides.

Suvel sai oldud keelekohviku perenaine ning sügisel tuli  pikalt planeeritud Harku.

See ukse kinniminek, kui tead, et jääd poolele, kust saab ainult kaardisüsteemi alusel välja, mõjub üllatavalt frustreerivalt.

ID-kaart tuleb ära anda, isiklikud asjad kappi panna, ehted ära võtta.

Paberid ja pliiatsid antakse. 

Põnevust kütab asjale juurde, et üks õpilastest ei tea mitte ühtegi sellist keelt, mille baasil oleks võimalik suhelda. Viipekeel ja joonistamine, milles pole eales tugev olnud....

Kui tavaliselt on võimalik keeleõpetamise juures kasutada telefoni või arvutit, siis nüüd taoline võimalus puudub, õppevahendid on limiteeritud...

Aga seda huvitavam tundub kogu protsess.

Vaatab, mis saab. 

Tüdrukud

"Tüdrukud!" - nii kutsusid õed ja arstid hooldajaid. Natukene kontekstiväline, aga miks ka mitte, eksole? Sedasi kutsuvad korrale vanemad oma lapsi, kui need juhtumisi tütred on. 
"Nagu tüdrukud..." vangutavad teised täiskasvanud naiste pisut veiderdavat käitumist kohates

Aga tüdrukud on iseenesest väga toredad. 
Ootamatud, ärevaks tegevalt vagurad ja ooo... mida kõike võib tüdrukutejõu ja väega peale hakata. 
Tüdrukud...
Palju on neid võimukaid ja võimekaid naisi, kes eelnevalt tüdrukutena on oma iseloomu andnud tunda: Saphho; Cleopatra; Jean D'arc; Mirabai; Anne Boleyn; Elizabeth I;  Catherine de Medici;Mary Wollstonecraft;  kuninganna Victoria; Florence Nightingale; Marie Curie...

Terve vaim etc....

Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa, mis peegeldab tasakaalu inimese ja keskkonna vahel ning koosneb nii positiivsest kui ka negatiivsest tervisest. 

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.

Vaimne tervis mõjutab inimese mõtlemist, käitumist ning emotsioone. Samuti on see seoses stressiga toimetulekuga, teistest arusaamisega ja otsuste tegemisega. 

Vaimne tervis koosneb inimese emotsionaalsest, psühholoogilisest ja sotsiaalsest heaolust. Vaimse tervise häire ehk psüühikahäire on terviseprobleem, mis mõjutab seda, kuidas inimene mõtleb, käitub ja suhtleb teiste inimestega. Psüühikahäireid diagnoositakse kindlate kriteeriumite järgi. Isik, kelle vaimne tervis on nõrk, võib tunda ärevust, stressi, depressiooni. Võivad esineda ärevushäired, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad ja paanikahäire, posttraumaatiline stressihäire, skisofreenia, depressioon, bipolaarne meeleoluhäire ning söömishäired. Terapeut, psühhoanalüütik, sotsiaaltöötaja, õde, arst, psühholoog ja psühhiaater saavad aidata psüühikahäireid ravida, kasutades teraapiat, nõustamist või ravimeid.

Psüühikahäireid saab liigitada neuroosiks ja psühhoosiks.

Nii räägib asjadest vikipeedia.

Täna, kui ühtepidi tuleb mõelda pudru kasulikkusele (ülemaailmne pudrupäev noh) ja teisalt peab mõtlema, kas terves kehas on terve vaim, terves kehas on nõder vaim, nõdras kehas on terve vaim või nõdras kehas on nõder vaim, siis  ühest vastust sellele tegelt polegi. 

Keegi ootab su kirja...

Armastuskirjad, kiri sõbrale, kodeeritud teade teksti vahel, teavitus, telegramm, pakk, ajaleht etc, etc, etc

Tundub huvitav olevat kogu see side ja postiteenus. Suuremat süsteemist teadmata on nii, et Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal (mõni ime, et Rootsi ajast kui kuldajast Eestis räägitakse).

Asi edenes edasi - postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.

Olid ka postitalud või kirjatalud  -  postiasutuse tüüp Eestis. Postitalud asusid üksteisest keskmiselt 4 km kaugusel, neid oli umbes 2800. Postitaludes toimetati lihtkirjaposti (ka ajalehtede) vastuvõtmist ja väljaandmist ning müüdi postmarke, tempelmarke, postpaberit ja ümbrikke. Postitalu, kus polnud telefoni kõnepunkti, nimetati kirjataluks.

Postitalud olid avatud 2 tundi päevas. Postitalunikud ei saanud rahalist tasu, välja arvatud eritasu kirjade laialikandmise korral. Nende endi post toodi riigi kulul koju ja nende koju ehitati riigi kulul avalik telefoni kõnepunkt ja neil ei tulnud kanda telefoni abonementmaksu.

Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).

Mujal maailmas arenes postiteenus omal moel ning postiljonide arhetüüpe kohtab igasugustes erinevates loomeväljundites: Tammsaare "Lehekandja nr. 17"; Petškin Prostokvašino lugudes; uppunud postitooja "Kahes kaptenis"; postiljon taustategelasena Ruth Rendelli "Edevus on visa hingega"  ja Sidney Sheldoni "Meistermänguris"; filmis "Postiljon helistab alati kaks korda"; lauludes "Ten o'clock Postman" ja "Uhke postipoiss sõitis kord maanteel"; Joseph Roulini ja Vincent van Goghi maalidel...

Nojah. Tegelikult on tänase sissekande eesmärgiks pidada meeles rahvusvahelist postipäeva. 

Siuru esmakordselt ja avalikult

Sada aastat tagasi esines Siuru esmakordselt avalikult. Tallinnas. Estonia saalis.

Isekeskis mõeldes - nad olid tõesti hämmastavalt moodsad ja kaasaegsed, boheemlaslikud, kirglikud oma tegemistes ja tundeelamustes. 

Kuigi ilmselgelt elitaarsete kunstiinimestena (kuidas õnnestus meestel va Semper pääseda sõjalise kutsealuse staatusest?) oli neil maailmas valitseva poliitilise olukorra taustal võimalus meeliskleda loomingus ja tegeleda omaenese tundemaailmaga, on nad jätnud jälgi kõik koos ja eraldi - Gailit, Adson, Under, Tuglas, Visnapuu,  Semper, hiljem Alle ja Barbarus. 

Tõmban mõneti paralleele Euroopaga - kui Zürichis 1916 alustatud dadaistlik suundumus oli reaktsiooniks ilmasõja hulluse vastu, siis võiks ka Siuru olemasolu ja tekkimist seostada mõneti just sellega, et keset häda ja risti ja viletsust oleks ometigi üks vaiksem ja tasesem pinnas, kus tundetormidele valla lasta.

Eile kõndisin Siuru majast mööda, mõtlesin kõige selle peale, mis võis saja aasta eest neis akendes toimuda, missuguseid mõtteid nad võisid mõelda ja...kuradima kahju, et "Printsess, paaž ja Feliks" valitud filmiks ei osutunud...

Ning ma mõistan ka, miks Marie ja Friedeberdi suhtest suhet sellisel viisil ei saanud, miks Under otustas lõpuks ikkagi Adsoni kõrval vanaks saada ja miks Tuglas Eloga oma eluteed sidus (kahtlemata oli tegemist särava naisega ning teda võib nüüd julgelt iseseisvalt kirjanikuks pidada - tema päevikud on kõnekad, kujundlikud, kirjanduslikud, informatiivsed) - kumbki poleks suutnud loobuda Suure Sära nimetusest, sest kahtlemata on ühe luulelaad ja teise novellitsemine nüüdiskirjandust mõjutanud viisil, millest toona ainult unistada osati.

Ning saja aasta eest vakatasid hääled, kui kuulati.. aga mil viisil see esinemine toimus...?

Demokraatia

Sõnavara ja igasugune hullamine/uurimine/süvenemine/mängimine/avastamine/kasutamine on alati tegelikult köitvad.

Mitmekülgse põnevusega aga kõlab, kui  hakatakse selgitama sõnade seletusi ja tähendusi. 

Eile sain  näiteks teada, et demokraatia on ladinakeelne sõna, mis tähendab vähese grupi valitsemist rahva üle.

Mina ütlesin ahah ning leidsin, et ma pole ikkagi 24/7 filoloog/pedagoog/teadlane.

Kodus aga tuli avada võõrsõnade leksikon ja tuletada meelde, kas asi on ikkagi nii või mitte - ehk mäletasin  midagi valesti...

demokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr dēmokratia < dēmos rahvas + kratos võim) 

1. pol poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused (võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus, organisatsioonide loomise õigus, isikupuutumatus) ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite kasutamise teel

2. laiemas tähenduses kodanikuvabadused (sõna-, trüki-, koosolekute, demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)

3. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

Vist ei mäletanud?

Aegumine?

Tihti on toodetele märgitud peale aegumiskuupäev.

Meie kultuuriruumis üldiselt muudel asjadel ma seda  märganud pole, aga tuleb välja, et mõned nähtused, nt sõprussidemed, on ka aegumisega tähistatavad. 

Selle teada saamine tõmbas kulmu juuksepiirile, aga.. kui nii, siis nii.

Veider, kuidas asjad maailmas pöörduvad ja liiguvad, isegi kui arvad olevat hingesugulussuhtes. Sõprus muutub minevikuks kohe, kui võib tekkida keeruline aeg. Kiire aeg. Pöördeline hetk.

Õpetaja,õpetaja....

Meil, tänastel päevakangelastel, õpetajatel, on lisaks lapsevanematele tohutu võim antud - me saame kujundada noore inimese  mõttemaailma kõikvõimalike viiside ja vahenditega, alates sellest, kuidas õpetaja välja näeb, seisab, käitub; ümbritsevasse keskkonda ja aega suhtub ning kuidas ta oma ainet annab.

Õpetajad - nii nagu kõik inimesed mistahes elualadelt - oleme erakordselt varieeruvad isiksused ning see ei sõltu pelagalt soost ja vanusest, vaid ka iseloomust, teadusharu esindatusest ning mitmetest muudestki seikadest, millega igapäevaelus kokku puutume.

Aga - nooremana ning kui pojad olid väikesed, ei mõistnud ma õpetajaks olemise  hüvesid, nüüd on need kuidagi selgemad.

Ning võimalik, et lapsena mängitud õpetaja on siiski olnudki minu kutsumus (kirjanikuks olemine on selle juures vägagi võimalik). 

Mul on lahe, mahe, vahe ja tahe töö.

😊Kõikidele õpetajatele tänasesse päeva 🎺🎼häid soove, mõtteid ja meeli 💐

Kaitse ja kallista oma looma

Nii...Kiti, Neegus, Missu, Triibu, Stella,  Tsooru, Kruger; erinevatel aegadel on olnud veel hamstrid, merisiga, oravad, kalad ja dobermann Clyde, nüüd Kruger või Krux või Pupsik (oleneb meeleolust).

Tunnetega ja elusolendid. Pingemaandajad, rõõmurullid, lustimasinad ja samas nii siiralt sõbralikud (õigesti kasvatatu)

Eluosa ja elu osa.

Väike prints ütles rebase kohta, et sa vastutad kõige eest, mille oled kord taltsutanud.

Parafraseeriks - tuleb vastutada kõige elava eest, millega kokku puutud. 

Kaitse looma, ta väärib seda.

Edasi andma

Inimest eristab hõimkondliku kuuluvuse põhises taksonoomias (loodan, et bioloogid nüüd ei minestunud) teistest oskus moodustada artikuleeritud kõnet. Omapoolselt lisaksin, et mõtestatud kõnet, aga väikese klauslina küsimus lisaks - kas ikka on alati inimkeeli vahendatud tekst sisukas ja mõtestatud?

Kui Under kirjutas kunagi luulekogu "Mureliku suuga", siis valutas peagi võõrsile pagendatud poetess toonase olukorra pärast (ilmus 1942), nüüd aga küsin mina mureliku suuga, et missugune saab olema "Olukord tulevikus", sest märkan üha enam ja enam känguvat väljendusoskust kõnetsi ja kirjatsi.

Nagu tangidega kisu täislauseid inimestelt välja...

No, eeeee... nagu, suht, äää, väääää....määääää

Õudne.

Sõnu ei teata. Veel hullem - emakeelt ei osata. 

Kui mulle muidu nett meeldib, siis nüüd tahaks küll selle pagana võrgustiku maapõhja needa, sest osaliselt on just see sotsiaalmeedialik suhtlemine tinginud mää-äää-vää-K olustiku, kus sõnad enam tähtsust ei omagi...

Iseenesest ...eee....noh, ongi, eksju?

Aga kuidas parendada väljendusoskust? Kas keegi peab kolju lahti muukima ja seejärel sinna hea kõneosavuse sisse kallama?

Või saab indiviid ise ka midagi ära teha? Nt lükata näpu külge kleepunud nutiseade nurka, kuulata oma umbes rinnaku lähistel sisuliselt hiberneerunud omanimelist keeleisikut ning asuda sõnavara rikastama: lugedes, kirjutades ja täislauseid moodustades. Keel - see tugevaim lihas inimeses on mõeldud kasutamiseks ja seda muuseas ka kõnelemise seisukohalt. 
Ja kui kõne juba tuleb, siis voolab kiri järele ja ja inimsed jäävad vaatama - kes on see sõnasuutlik ja hirmupaineta esineja?

Mõtle, oskab isegi täislausetega vastata ning kõnes on suisa kuulda liitlauseid...

"/.../Vägivald armastab vabadust

tahab ta võita ja vallutada. Vägivald igatseb vabadust 

enda naljale kallutada. /.../" Haa, kes meist ei teaks, eksole? Aga ometigi on ka vägivallatusega võimalik asju ajada.  Mõelda vaid kõikide nende kordade peale, kui ajalugu on endasse kirjutanud inimsusevastasust. Loomade vastasust; õiguste vastasust..

Oli inimesi, kelle põhiideoloogia seisnes just vägivallatuses ja tema sünniaastapäeva auks seda tähistataksegi - Mohandas Karamchand Gandhi.

Head vägivallatuse päeva.

Waiata, nyimbo, suab paj nruag või lihtsalt....

... muusika?

Muusika ehk helikunst (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Iseenesest on see sõna oma kõla poolest juba miski, mida saab ainult kaunilt kasutada ja kui palju on seotud liitsõnu: ajaviite|muusika, barokk|muusika, biit|muusika, džäss|muusika, elektron|muusika, estraadi|muusika, filmi|muusika, folk|muusika, grammofoni|muusika, heliplaadi|muusika, instrumentaal|muusika, kammer|muusika, kantri|muusika, kiriku|muusika, kontserdi|muusika, kooli|muusika, koori|muusika, kunst|muusika, laste|muusika, lava|muusika, leina|muusika, levi|muusika, lindi|muusika, magnetofoni|muusika, maki|muusika, marsi|muusika, masina|muusika, meelelahutus|muusika, meeleolu|muusika, mustlas|muusika, neegri|muusika, nüüdis|muusika, ooperi|muusika, opereti|muusika, orkestri|muusika, plaadi|muusika, pop|muusika, raadio|muusika, rahva|muusika, rokk|muusika, rütmi|muusika, saate|muusika, salongi|muusika, suve|muusika, taidlus|muusika, tantsu|muusika, taust|muusika, vanatantsu|muusika, vokaalmuusika; arvuti|muusika, flöödi|muusika, kandle|muusika, klaveri|muusika, leierkasti|muusika, oreli|muusika, puhkpilli|muusika, torupilli|muusika, viiulimuusika.

Milliseid autoreid silme ette manab ja milliseid lugusid on tehtud.... Rääkimata sellest, kui tihti on muusika keskne olnud mõnes teises loomeväljundis: "Armastab muusikat, armastab tantsida."; "Helisev muusika"; "Tabamata ime"; "Don Juan Tallinnas" etc.
Kõikidele neile, kes on seotud muusika loomise, õpetamise, õppimise, kuulamise vms...

Ojọ orin ti o dara!!!