Sajandi esimesele veerandile punkt

Milleeniumi vahetus tundus olevat nagu eile, ent... tuleb tõdeda, et 25 aastat on seda tuhandet olnud ning ilusalt ümmargune 2025 tiksub kohe-kohe oma äraolnud 525 600 minutiga ajalooks, alustades uut, nüüd juba teist veerandit 21. sajandist. Millest tahaks, võiks, suudaks, tohiks, oskaks rääkida; millest peaks kõnelema? 

*Jaanuar -    Ilm on üsna mittejaanuarilik, mõned üksikud korrad  on siiski vähekene lumisemaid hetki. Käin valikkursusega rahvusarhiivis, kirjutan ühe näidendid ("Suurustlevalt kirjandusest"), mis tuleb kirjanduspäeval esma-ja ainuettekandele. Algatan fotojahi "Raamat, mis muutis minu elu", selle tarbeks poseerin ise ETV-st laenatud hiigelsuure "Karu-aabitsaga"  Alustan SRG-s usaldusisikuna, käin ühel koolitusel. Annan ajakirjale Tiiu intervjuu seoses biograafiate kirjutamisega. Kirjutan romaani "Kurioosumid". Käime V-ga Keila-Joal. Eelmise aasta detsembrist käivitunud töökiusu menetlus Artega kogub tuure, olen menetluse juurest toetajaliige.

*Veebuar - viibin draamamooduliga Nukuteatris õppekäigul ja läheme õpilastega kohvikusse; Õhtulehes ilmub intervjuu; tellin elutuppa kardinad ja panen üles kardinapuud; käime V-ga erinevates kohtades; üle mitme aasta olen EV aastapäeval paraadil ja näen juhuslikult oma eksmeest ja poegade isa. Käin välja mõtte hariduskiusteemalisest MTÜ-st, menetlustöögrupi ja sellega liitunud inimeste hulk arvab mõtte heaks ning hakkame asju ajama. Ungarlasest kirjandusteadlane teeb minuga pika videointervjuu seoses Lilli Prometi ja üldse biograafiate kirjutamisega. 

*Märts - käime V-ga huvitavas talus Lasnamäel ja tutvume selle omanikuga; käin Harju Maakohtus kohtuniku töövarjuks (kolm juhtumit: aafrika päritolu netikelm; jalutu ja roomav RIMI-s sarivargustega vahele jäänud asotsiaal ning narkokurjategija - kõikidel pikendati arest kinnipidamiseks); alustame draamamoodulis õpilaste näidendi lugemise/lavastamisega; saan põneva tööpakkumise vabaõhumuuseumisse suveperenaiseks; teeme ringkäigu Maardusse; käime V sõbra sünnipäeval. Saadan romaani romaanivõistlusele. Paneme kokku MTÜ põhikirja ja muid dokumente.

*Aprill - korraks tuleb soe ning teeme aias töid; käin koolitusel vabaõhumuuseumis; saan pakkumise keeltekoolist; kuu alguses olen nii tõsiselt haige, et kardan lausa. Teen ettevalmistusi köögiremondiks, kappide klaasid annetan ära. Loobun siiski vabaõhumuuseumi perenaise tööst. 

*Mai - õpilaste kirjutatud/lavastatud näidendi tegemine ja esitamine; käime muuseumiööl mõnes vahvas kohas; mulle pannakse uuesti balloonid;  käin Tartus koolitusel ning poegadega kohvikus; külastame V-ga ameerika autode näitust ning latiino festivali. Mai on ebatavaliselt külm ja kõle. Tähistame V sünnipäeva. 

*Juuni - jään juuni algusest puhkusele, kuid sellega kaasneb ebamugav kirjavahetus ülemusega; teen natukene siin ja seal asju, annan keeletunde, käime V-ga minu venna juures jaanikul ja mõned korrad jalutamas, mina naudin puhkust, pojad on Tallinnas, ent elavad eraldi. Tellin endale uue voodi, vana aseme annetan ühele spordiklubile. Õpin mopeediga sõitma ja see meeldib mulle hullupööra. Käin meditatsioonilaagris ja Pakamäel. 

*Juuli - pean sünnipäeva, käime V-ga Võsul ja Peipsi ääres; kastreerin koera ära; teeme Alatskivil mu ema haua korda; käime avatud talude päeval ja pärast merepäevadel Lennusadamas; teeme majas ja aias jõudumööda asju (V parandab katuse ja tuulekasti, pojad korrastavad terrassi; mina krundin köögimööblit). Käin varahommikuti Karlaga Järve metsas joogat tegemas ning kohtun mitmel korral nõtket kitse; hommikuti annan keeletunde.

*August -  käin veredoonoriks; osalen pikal ja väsitaval töövaidluskomisjoni istungil; puhkus lõppeb; käime meeskonnapäeval Laulasmaal ja Luual; proovin harvesteri; saan endale uue kaasmentori, kelleks on koolijuht (mis paneb mind sügavalt imestama, sest milleks küll?); sätin elamist. 

*September -   lõpetan keeltekooliga töö, alustan uut õppeaastat väikeste muudatustega, hakkan reedeti pärast tunde ujumas käima, taastan harjumuse laupäeviti solaariumis olla. Käime väga palju erinevates kohtades - Paljassaares jalutamas, Nõmmel, erinevatel laatadel (see on üldse meie teema). On ebatavaliselt palju tööd, pidevalt parandan midagi. 

*Oktoober -    käin õpilastega Estonias ringkäigul; kelmused saavad minugi kätte; tähistame õpetajate päeva; on väga palju tööalast askeldamist. Käime huvitaval disainitänaval Krulli tehase territooriumil. On sügisvaheaeg. Nõmme ujulas näen oma kunagist esinemiskaaslast ja kolleegi ning loome uuesti kontakti.  

*November -     õpilastel on proovieksam ning osalen moeshowl, käime õppekäigul Tartu Ülikoolis ning Ahhaa keskuses. Kaasmentoriga on suhted jahedamast jahedamad. Käin ühe pilootprojekti raames vestlusel ja saan nendelt väga konkreetse pakkumise. Aitan pojal sessioonivaheks saada  töökoha ITK-sse. 

*Detsember -    Ebameeldiv vestlus ülemusega ning lahkumisavalduse väestamine. Võtan mõned keelegrupid endale ette. Käime V-ga jalutamas; kohtun vanema poja sõbratariga, kes on asjalik ja meeldiv noor neiu. Kolin ennast SRG-st ära ning jätan õpilastega hüvasti. Kerged remonditööd kodus. Veedame jõulud V-ga, käin esmakordselt elus jõuluteenistusel Jaani kirikus. 

 Uue sajandi esimene veerand on olnud perekondlikult muutlik, hariduslikult tõhus, kogemusküllastatud ja eluliselt õpetlik.  Olen selle aja sees lõpetanud neli korda kõrgkooli, vahetanud erialasid; sünnitanud kaks poega ja nad üles kasvatanud; kirjutanud kaheksa raamatut; matnud mõlemad vanemad; armunud ja armastanud; võidelnud ennast tervisele, vaadanud tõtt rahaprobleemide ning ühiskondlike muutustega (euroliitu astumine, rahareform, kaks majanduskriisi).

 Arenenud, arendanud, kogenud, saanud oluliselt targemaks ning tõden üht - eneseks jäämine on meelerahu nurgakivi :) 

Hüva uut veerandsajandit!! 

Paljastused

Pesuehtsa nutiajastujana skrollin ma tihti. Hommikukohvi kõrvale loen portaalides peituvat ning olen avastanud, et igapäevategevustes on mõnus klikkida artiklite juures nuppu: KUULA. 

Veidi robotlik hääl, kuid täitsa mõnusa käevabaduse annab. Mõnes mõttes vahel isegi kerge unejutt - eriti need artiklid, mis üle 20 minuti pikad. Muide - sama funktsiooni avastasin ka oma raamatufailide juures - paned peatüki läbivaatuse liideses kõnelemise peale ning leiad enamik tähevigu hoppadi üles. 

Aga skrollides ja lugedes/kuulates jäävad silma ikkagi väga miinusmärgilised nähtused ühiskonnas. Ei räägi majandus-poliitilistest aksioomidest, vaid täitsa elulistest hetkedest kellegi tühistamisel ja orjamärgi peale löömisel (kunagi nähtud filmist või koomiksist meelde jäänud asi).

Ning kirjanikuna, kes pealtnäha tühistest eluseikadest detailse tervikülevaatliku loo suudab tekitada, jäävad korduma teatud mustrid. No nagu eesti rahvusmustrid - rombikaunistused; zoomorfsed ornamendid; lillekujutised. 

Kui heita pilk mustrite salamaailma, siis võib sealt lugeda näiteks asjaolu, et nendel polnud pelgalt ilustamise eesmärk, vaid mustrites peitus ka varjatud sümboolne ehk kommunikatiivne väärtus. Tõlgendamisvõimalus sellisele seletusele on, et mustritest luuakse mingeid suhtlemisega kaasnevaid positiivseid või negatiivseid tähendusi. 

Üks mustrilooja on viimasel ajal jäänud silma oma pidevate persooni paljastustega. Vähe sellest, et isik iseennast juba aastakümneid rahva ees emotsionaalselt ja eluliselt paljaks võtab,  teeb ta seda ka teistega.  

Lihtsalt võtab kätte, saab mingi info ja keedab saadud teabes käsitletust kokku korraliku...eeee....tahaks öelda siinkohal midagi obstsöönset, kuid enam-vähem korraliku naisena ma oma kirjatükkidesse neid sõnu ei poeta. 

Ausalt öelda on tolle inimese tegevustest meedia vahendusel (ja mida siis veel päriselust kõnelda!!) tõsiselt villandumine tekkinud. 

Nüüd on järjekordselt võetud keegi ette ja pasundatakse. Korralikult. Vabandust, aga selline mentaalne koin pole õige mitte kellegi suhtes. 

Võetakse mingi analüüsimata* hetk ja tehakse lugu. Mis sest, et see on kollane ajakirjandus**, kuid see on avalikult üleval ja tekitab nii arvamusi kui hoiakuid. 

Üldjoontes ei ole kunagi arvanud, et mõned avalikku häbiposti üles pandud inimesed on ilmsüüta, kuid kohe kindlasti ei tasu neist seetõttu vormida elajalikke perverte, kes tuleb tagasivõtmatu otsusega ühiskonnast elimineerida. Kõikides olukordades on mitu osapoolt ning situatsioonis viibijaile tuleb anda neutraalne võimalus, mitte klikitarbeks kallutatud kõige laiemas mõttes arutelu. 

_______________________________

*Analüüs (osadeks lahutamine). Informatsiooni hindamine ja osadeks jaotamine, identifitseerides ja põhjendades selle motiive ja põhjuseid.

**Kollane ajakirjandus. Üldnimetus uudiste vahendamisele, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa.

Selgesoolisus

Omal ajal bakas õppides kirjutasin ma töö Leida Kibuvitsa "Soomustüdruku" põhjal - naiskarakteritest ja üldiselt kirjanduses leiduvatest arhetüüpidest. Loona ja Miina olid kaks väga erinevat naist - tütar vabariigiaegne ja tööl käiv, iseseisvuda püüdev isiksus, kes ei tahtnud, et mehearm teda kuidagi karistaks (Loona kuuleb 6-aastaselt kõrvalkorterist kostvaid peksuhääli - ja palun kellelgi mitte midagi siit üleliigset välja lugeda - raamat kirjutati 1930ndatel ning Kibuvitsal pole elusolevaid järeltulijaid, kellele turja karata, kuna kujutas teoses väärkohtlemist). Miina on aga vagur ja taltsas naine, kes tahab oma elu lihtsalt ja rahulikult elada ning on alalõpmata mures oma keevalise tütre pärast. Pälvisin õppejõududelt töö rõhuasetuste tõttu feministi tiitli.

Feministlikkus naiskirjanduses istusin ma üsna varsti pärast kaksikute sünnitamist, olles täitnud kuhjaga naisterahva õlule pandud bioloogilise pagasi ja olin seal tihti kortsuskulmselt, kuna mind ärritasid ühteviisi Randvere jutustuse "Ruth" kui ka  Simone de Beauvoir mastaapteksti  "Teine sugupool" mõtteviiksud, mis mulle absoluutselt ka hormonaalses hüsteerias ei meeldinud. Arvasin, et olin lahti muukinud naisesuse saladused ja need kaks ei teadnud asjadest mitte kui midagi. 

Aga sellel oli üks väga positiivne külg - ma õppisin ennast rohkem naisena väärtustama ja tõdesin, et on hea olla s e l g e s o o l i n e.

Just seda sõna ma kasutaksin üldises soomääratluse hulluses. Ja juutuubitades on silma jäänud väga vihased lühiklipid erinevatel transsooliste teemadel: kas nad on ikkagi naised; kas nad peaksid võistlema meeste või naiste kategoorias, kas transsooline naine võib Eestis õppida ämmaemandaks; kas transsooline naine saab lapselt nimetuseks ema või...? 

 Ning need omakorda mõtlema ühe veidravõitu küsimuse üle - kas transnaistel on lisaks feminismile* kui sellisele olemas alasuund transfeminism? Kas transnaised peaksid saama kaasa rääkida naisküsimustes? Või see on juba tänapäeval keelatu? 

Kellegi varvastele ei astu, postitus suunatud pigem mõtteerksuseks. Aga kellegi ees vabandama ei hakka, et end naisena määratlen :) 

____________________________________

Feminism*  on ideoloogia, mille keskmes küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.

Viripotindus elik bitch mode on

Sarjas "Kuidas ma kohtasin teie ema" arutlevad mingis episoodis tegelased ülikondadest ja nad ilguvad üksmeelselt oma kambajõmmi üle, kes on juhtumisi mees ning viriseb ekstrasiraval häälel viiulihelide saatel mingi elunähtuse (eba)õnnestumise pihta kuuldavalt kaeblikku jõminat. Ta soovib lasta endale teha rätsepa juures eriti glamuurset kehakatet, aga hind olevat hirmus kallis. Talle soovitatakse lasta õmmelda endale püksid, kuhu mahuks sisse tema eriti suur tupp (tupp; tupe; tuppe), viidates asjaoludele, et selline eidelik hädaldamine on pigem naissoole omane. 

Sarjas "IT-osakond" liitub kahe mehega naine, kes annab muidu saamatutele mehepoegadele teavet selle kohta, et nad on tõenäoliselt kannatavad temaga koos tädi Irma  külastustega (väga omapärane väljend kuufaaside kohta naisel) kaasnevate meeleolukõikumiste üle. Kui üks meestest puhkeb nutma, sest ta ülemus kiidab teda tehtud töö eest, ja naiskolleeg küsib, milline ta meeleolu on, siis mees vastab, et tunneb ennast delikaatselt, ärritunult ja inetuna (täiesti tüüpiline olek teatud ajal). 

Virina alla liigituvad hädaladamine, kitumine, pealekaeve jms - need on tõesti tüütud omadused (ja ometigi ma hädaldan kirjatsi, eks ole?). Lastel ja täiskasvanutel, noortel ja vanadel ning kahjuks ka meestel ja naistel.

Ok, naistest saab aru, kui vingumootor käima läheb (me oleme siiski sõltuvuses oma hormoonidest, mis kuu lõikes hüplevad mehiselt - kas naisesust saab selle sõnaga kirjeldada? - küllap vist), me oleme emotsionaalsed ja näägutame ja viriseme nähete üle (jah, selline sõna on eesti keeli täiesti olemas - analoog viisiütlevale käändele 😉 ja mulle meeldib fillina sõnadega ja sõnades möllata), aga kui viripotindust viljelevad mehed? 

Kui meesterahval läheb suu viltu ja ta natukene nutuselt asub kurtma mingite tegevuste ja asjanduste üle, siis on see tegelikkuses ikkagi väga hale nähtus. Eriti, kui meesterahvas ei tea. Ja pole ise.... etc. 

Bitch mode on - see sobib ainult üksikutel juhtudel, ainult üksikutele inimestele - väga hädistele; loomupäraselt õrjetutele; äärmiselt allaheitlikele inimestele ja siis, kui selleks on põhjust. 

Aga - enamasti põhjust ju pole. 

Kusjuures leidsin 93 erinevat viisi kirjeldava netilehekese, kus kirjeldati, kuidas olla bitch mode on ja noh, mis seal ikka öelda - põnevaid ideid saab, kes tahab. 

Ning millal õpivad mind tundvad/teadvad inimesed ometigi selgeks, et niipea, kui eluliselt juhtub miski, mis ajab kaelal karvad turri, saab sellest lugu, mida kõnelda ja see läheb kirjapanuks käiku? 

Ent mingem ja olgem, tehkem ja nähkem (käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde vormi juurde kuuluv pidulik stiil); tutvugem sõnavaraga ja semikoolonitega (semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita) ning rõõmustagem selle üle, et kevad on sisuliselt nurga taga, sest linnuparved on põõsastes kuidagi eriti sädisema hakanud....

Luukered kapi all, ees ja taga, kõrval, peal, sees, lähedal etc

Saladus on nagu koera peidetud kont - kuitahes sügavale seda matta, keegi teine võib selle ikka välja kaevata. Ja saladusi on vast igal inimesel, suuremal või vähemal määral. Hea saladus on see, mida mitte keegi teine peale sinu ei tea - eks ole? Siis see ongi saladus. 

Kunagi lugesin "Tuulest viidud" järge "Scarlett" (tegelikult väga hea järg - Ripley nägi korralikult vaeva, et Mitchelli stiili ja sündmusi tabada, meeleolu ja karakterite kujutamine oli tõepärane). 

Scarlett võitleb oma armastuse eest ja suundub Rhett püüdma tolle kodulinna, seal tekib tal peaaegu afäär ühe teise mehega, sellest  hakkab aga kõnelema kogu Charleston. Scarlettile annab nõu sekeldustest välja tulemiseks linna kohalikku koorekihti kuuluv naine: "Tsivilisatsiooni kuldreegel seisneb selles, et ära topi oma patte teiste hammaste vahele puremiseks." 

Õige loogika, eks? Loomulik asjade reaktsioon. Aga igale reaktsioonile eelneb või järgneb aktsioon, mille mina lihtviisiliselt ja endavaimselt tuletasin: "Tsivilisatsiooni kuldreegel seisneb selles, et teed asju nii, et mitte keegi ei tea või teed asju nii avalikult, et kõikidel on sellest ükskõik."

Olen paljuski lähtunud just sellest viimasest reeglist, sest oluliselt hõlpsam on olla nii nagu asjad on. Ja tänu looduse tahtele on mulle antud selline näoplaan, kust iga tundevirvendus on avalikult lugeda, kehakeel annab tunnistust meeleolutusest etc. Ja loomingu tahte tõttu on minu puhul mõistetav ka sõnakasutus, lauseehitus jms.  

Mis on minu hetkeängiks? Loomulikult kõik see, mis inimesi üldiselt puudutab - raharalli igas vallas pitsitab kõiki ühteviisi; reamehestunud poegade viibimine eemal, kui saan nendega kord nädalas kõnelda (jah, ma tean, nad on täiskasvanud mehed); uute harjumuste juurutamine (ma pole veerand sajandit üksi elanud); hetkeline madalseis sügise tõttu; kolmeks järgnevaks aastaks oluline eelarvekriitilisus etc.

Aga kui ma mõtisklen selle üle, millised probleemid vaatavad vastu mõne inimese tegevuste tulemustena kõikidel uudiskülgedel, siis tasub ennast mitte vaevata (meie keeleruumis pole see väljend - elevant toas  - veel väga kõnepruugine, aga äärmiselt kasulik piltlik väljend mu meelest) 

Mingi aeg tagasi leidsin oma rämpspostist veidra kirja - petuskeemitajad väidavad, et vaatan lapspornot ja mind lubatakse seksuaalkurjategijana üles anda. Edu neile siis, sest tean, et pole midagi taolist eladeski teinud. Samas aga... mõne jaoks see vist siiski päris nii pole - neid nimesid ja tegelasi on meediast ikka läbi käinud ja üles lugema hakata neid pole mõtet. Jah, luukered kipuvad kolinal kaassõnade saatel vallanduma. 

Aga kas oma lapsest võib teha beebipilti? 

Karjuva mühakluse nimel

Kadunud Enn Vetemaa "Näkiliste välimääraja" kõrvale võiks tekkida selline huvitav käsitlus nagu "Mühakmatside taksonoomia".

Elus alati pigem tegutseja kui vaatlejana igapäevasusega toime tulev inimene, olen ma alati kehtestanud enda suhtes piire, mida ma ei lase mitte kellelgi ületada.

Aeg-ajalt aga juhtub seda siiski - mõni esmaste sootunnustega isasisend võtab üles üsna häälekad toonid ja teeb näost punetades ning igasuguste sissejuhatusteta selgeks, kuidas asjad ikkagi käivad.

Institutsioonidega ähvardades, teiste isikute suhtes mõnitavalt käitudes; teistele isikutele õpetades, kuidas asju tuleb teha; teistele isikutele lõuates, kuidas on mitte võimalik toime tulla nende ja nende olukordadega...
Vaatleva inimtüübina on kindlasti huvitav jälgida selliseid situatsioone; tegutseva inimtüübina aga on taolised olud lihtsalt väljakannatamatud, eriti kui ollakse enda suhtes kehtestanud teatud piirid ja reeglid, milles ei lubata mitte ühegi erandiga üle astuda....
Muidugi see neetud temperament, mis vere keema ajab ja alati kõige ebasobivamates kohtades ennast välja paiskab, aga.. oma põhiloomuse vastu ma ei saa....

Milline võrratu aasta on tulemas!!!

Lugesin naisteka aastahoroskoopi - olen nende suhtes küll juba üsna ükskõikseks muutunud, kuid uudishimu ajendab - mis mind siis ees ootamas on?

Mang pani nii mitmes asjas mööda, vaatab, ehk on naisteka omal parem tulevik varuks. 

Tegin copy/paste ja loodan, et keegi ei tigetse.

Vähk

Alanud aastal on eeldusi kujuneda sarnaseks eelmisega. Kuna paljud Vähid olid möödunud aastaga rahul, annab see lootust, et tunne kestab ning elu pakub heldelt võimalusi saada tagasi seda, mida Vähid oma tarkuses ja lahkuses välja on jaganud. Olulisel kohal Vähi elus on sel aastal lapsed ja sõbrad, kellele ollakse valmis üha enam pühenduma.

Vananaistesuvi tuleb ilus nagu vanaaegsed maastikumaalid – kõik on tüüne, positiivne ja ergas.

Suhted. Talvetormide ajal ootad sina peatset kevadet. Küllalt tõenäoline on soov õitsvale aastaajale vastu sõita ehk soojale maale reisida. Kui oled suhtes, kujuneb sellest mesinädalate laadne ilus ettevõtmine, eriti siis, kui sa kaaslasega vaidlema ei vaevu. Ka üksi reisimine võib kaasa tuua romantilisi kogemusi.

Ent elu pakub lisaks hõrkudele rõõmudele ka komplitseeritumaid olukordi. Terve aasta tunned soovi proovida elu intiimsemates sfäärides midagi või kedagi uut. Afäär võib aga kergesti saada saatuslikuks senisele suhtele ja kogu ühiselt rajatud elule. Enne uue kaaslasega linade vahele hüppamist on vaja korraks järele mõelda.

Töö ja raha. Oled harjunud enesest palju andma ning jätkad samal lainel. Juba aasta esimeses kvartalis võib tekkida vajadus enesetäiendamiseks ning seda teed sa alati rõõmuga. Parimad tööajad ootavad sind kevadel, parimad investeerimiskuud aga sügisel. Siiski tuleb suuremate investeeringutega olla lausa paranoiliselt kontrolliv: lepingud võivad sisaldada mõnd tobedat klauslit.

Kevadine ettepanek muuta oma tööelu tasub võtta hoolikale kaalumisele. Ära lase end mõjutada ühelgi muul faktoril peale iseenda eelistuste ja tööõnne, sest rahaliselt võidad sa nii töökohta vahetades kui ka vanale püsima jäädes.

Ilu ja tervis. Üldiselt on su tervis hea ning iluga on lood veel paremad – kosmeetiku abi vajad vähe ja juuksed hoiavad üldiselt kenasti. Küll aga peaksid leidma aega väikeste tervisemurede väljaravimiseks, sest nii mõnigi pisiprobleem kipub süvenema või suisa krooniliseks muutuma.

Loo head suhted perearstiga ning konsulteeri temaga viiruste perioodil, et teada saada, kas eelistada looduslikku ravi või antibiootikume. Leia arst, keda usaldad, ja tee täpselt nii, nagu ta soovitab.
Horoskoobita võiksin ma täiesti eksida 😉

Blogiaastast kokkuvõte

Esimese jaanuari lubadus - iga päev teha bloggi üks sissekanne - on peaaegu teostatud ning veidra kronoloogia on see kõik kokku andnud küll, sest määratlemata liigilise kuuluvusega blogis olen käsitlenud nii seinast seina teemasid, et nende vahele mahuks ära 6-7 paralleeluniversumi kõikide nähtuste ja olukordadega.

Kuid kahte asja panin tähele - seks ja surm on need, mis müüvad.

Miks?

Kuskile saab poetatud sõna seks - klikke kukub.

Kuskil räägitakse kellegi lahkumisest - vaatamiste arv ööpäevas kolmekordistub.

Inimesed, mis teil viga on?

Ma saan aru küll, et need kaks on väga põlist ja ürgsest nähtust, mis eluga kaasas käivad, aga kas muud, pisut harivamad, tundelisemad, kultuursemad ja elulisemad seigad pole samaväärsed?

Traalimise õpetused

Info ja teabe omamine on üsna suur võimalus valitseda v. käsutada kedagi, otsustada millegi üle. Selle asja nimi on võim. 

Info aga jõuab inimeseni erinevaid kanaleid pidi:  meedia vahendusel, arhiivide vahendusel, keelepeksuna, teabe läbi kammimisel etc.

Üldjoontes on tänapäevane elu tehtud üsna lihtsaks, sest nutiseadmelik  pöidla lisalüli  on ju vägagi konkreetne abiisik (moodsa maailma sooneutraalus!!!) . 

Perioodiliselt aga käituvad täiskasvanud inimesed (rääkimata siis nutiajastatud laste otskohtlusest) nagu kibutäis leili. Kõige lihtsamate asjadega ei saada hakkama ja seda just infootsingu maailmas.

Siit ka kergjuhend internetimaailmas toime tulemiseks:

*Lülita arvuti sisse ja kontrolli interneti olemasolu

*Leia oma töölaualt mõni alljärgnevatest ikoonidest

                         

*Nüüd leia avanenud leheküljel järgmine pilt (võib olla pisut erinev)                              

*Sisesta otsingusse mõni sinu uuritava teemaga seotud sõna. Oletame, et oled kuulnud laulus sõna 'misteltoe' ja sa ei tea, mis see on.  Sisestad antud sõna otsingureale ja sulle avaneb järgmine pilt                                  

*Tõenäoliselt oled veidi hätta jäänud inglise keelega, kuid pole hullu, ka seal saad abi, kasutades kõige lihtsamat google translatet

*Näed, et lehel on mitmeid sõnu? Olles eelnevalt näinud pilti taimest, võiksid loogiliselt järeldada, et ehk on tegemist puuvõõrikuga (vt seal all paremas nurgas on kirjeldus) ja teed nüüd sellekohase otsingu

*Näed küsimust ja vastust? Kliki sellele kõige esimesele lingile

*Leidsid palju infot?

Sa said sellega hakkama!! 

Ja edaspidi talita enam-vähem samamoodi, sest tegelikult on internetis PALJU igasuguseid lehekülgi, millel kolades (loe: lugedes ja lehti lapates) kogud enda jaoks huvitavat materjali. ISE

Pinnas

Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga. Pinnasest rääkides peetakse sageli silmas selle viljakandvust, viljeldavust, seetõttu mõeldakse pinnase all üldkeeles tavaliselt mulda.

Põldu vaadates ei mõtle, aga kõik need aleteod, künnid ja külvid, madinad ja vihmad, lumed ja loomad - kõik see aeg, mil pinnas on olemas olnud ja mil inimene mõistis viljaseemet mistahes moel tema põue heita ning oma söögivara rikastada...

Ega asjata öelda, et narri põldu üks kord ja põld narrib sind 9 korda vastu.

Rahvusvahelisel pinansepäeval on kindlasti hea korraks sellele mõelda...

Sõre mõte, sõre tekst

Enamjaolt tunnen oma soo üle uhkust - kõik see naiselikkuse seadus ja ürgsaladus, mida me eneses kanname, naise mõju ja võim, tegevuse ulatus, võimalused etc. 

Aga perioodiliselt saadab mind sügav blameeritus - kui kuulen, kuidas kaassoolised on käitunud või olnud.

Tutvusin ühe 26-aastase noormehega. Jutu käigus poetas ta midagi sellist, et hiljuti juhtus ta kuulama minu eakaaslaste vestelungi ning jäi mõtlema, miks enamik naisi nii rumalad tunduvad, kui nende teksti kõrvalt kuulata. 

Kulm juuksepiiril? Enamik rumalaid? Kunagi ühe õppejõuga imestasime, et kus küll liiguvad need harukordselt primitiivse lauseehitusega ja pinnapealsed naised, kelle jaoks on nt Lädra tegija ning kes ei suuda nimetada kolme teatri nimegi Eestis. Selgus, et me lihtsalt ei trehva taoliste isikutega kokku, kuna kõnnime väga erinevates maailmades (tõsiküll, mina oma eelmises elus olen kohanud otskohtlust nii vanade kui noorte ning meeste ja naiste seas haridusest, tööst, erialast, nahavärvist ja usulisest kuuluvusest olenemata)

Aga seejärel otsustas mu 26-aastane meestuttav tsiteerida kuuldud teksti.... ja ausalt - ma ei tundnud neid naisi, aga see niit - see niit ei kannatanud kriitikat...

Palusin meestuttavat, et ta enam ei räägiks.

Aga tegelt ka - kui palju vaeva nõuab, et enda silmaringi pisutki avardada (kusjuures tihtipeale on need naised palju reisinud), võtta lisaks kollasele meediale ja "Panoraami" erile kätte ka mõni pisut vaimsem väljaanne, uurida pealiskaudsete moe-trenni-meigitippidele ka pisutki muid lehekülgi (kasvõi moeajalugu ennast)?

Käia šoplemise vahelduseks ka mõnest raamatupoest läbi, baarisistumiste kõrvale minna nt kord aastas KUMU-sse, mõni reedeõhtune pidu muundada nt teatriskäiguks.

Aga.... eile alanud uues keelekohvikus jõudsime huvitavale konsensusele - tegelikult on ikkagi igalühel meil oma õigus st õigus valida just selline elu, nagu me seda soovime. 

Ka nendel naistel, kes oma silmnähtava sõredusega noort meest suutsid üllatada ning tahtmatult andsid mehele juurde tüki elukogemust.

Poeglaste rõivaorbus

Poeglaste emana ütlen - tegelikult on see nöök, kui vaadata rõivapoodides poiste ja tüdrukute rõivavaliku korrelatsiooni.

Ja mitte pelgalt rõivavaliku, vaid ka jalatsite, pesude, igasuguste muude värkide suhestumist.

Kas poisid, noormehed ei vaja siis valikut?

Hüva, tundub, et vahel isegi on, aga - tsiteerides poega ennast - nii paljud riided näevad välja nagu gängstamood.

Võtame aga tüdrukud - värvivalik, lõiked, mood, pildid, vidinad, kulinad, kingakesed, pluusid, jakid, püksid, pesud, kotid, mütisid, kindad, sallid

Rõivatootjad - meil on igasuguseid inimesi - pikki ja pakse, lühikesi ja pakse, lühikesi ja kõhnu, pikki ja kõhnu, pikki ja õlakaid, lühikesi ja kandilisi - ühesõnaga - pole päris nii, et kõik on olematu puusa ja lameda rinnaga naised või pikad ja musklis mehed, on ka vahepealseid võimalusi.

Värvidest must, hall, pruun, tumesinine, sõjaväeroheline ja-mustriline. Võiks olla ju veel väljavaateid - värve on ju 

Jah, pärast pikka kaevet leiab hinna, välimuse, sobivuse ja meeldivuse kombinatsiooni, aga 2 tundi!!!

Tõepoolest. Kunagi oli film, äkki mingi "Vürstinna" vms, kus peategelane selgitab, miks naiste rõivad on ekspressiivsemad - naiste sotsiaalne roll oli toona, enne 20. sajandit väga vildakas ja kasin ning nemad said ennast väljendada rõivaste abil. Aga kas see peab ka tänapäeval siis ikka veel  nii olema?

Kupeldajamamsel

Vladimir Beekmanni "Hunditubakates" (näidend) on Narva piiriivalvurid oma piiripunktis kinni võtnud ebaseadusliku piiriületaja, ühe prostituudi Olli (?), kes unistab sellest, et tal oleks tulevikus oma pisikene, toakestega korter: "et tüdrukud ei peaks härraseid lõbustades oma kannikaid siniseks külmetama, vaid saaksid seda mugavalt teha" (tsitaat kirjutatud mälu järgi, ei pruugi olla 100% täpne, aga põhimõte on vist arusaadav)

Filmis "Stiilipidu" soovib Alice firmale laenu saada ning lõbumaja pidav Madame arvab, et nad leiavad viisi, kuidas Alice raha tagasi teenib.

Mil viisil pidid need neiud raha tagasi teenima (ja mille eest?), kes eile skandaali keskmesse sattusid?

Pill tuleb pika ilu peale... 

Ja vahel võib ilu olla pelgalt väline....

Toidu tuimestused

Anesteesias on sedasi, et enne operatsiooni süüa ei tohi. Ja tihti on nii, et toit tuimestab seesmisi valusid. Hingelisi. Kas pole mitte huvitav paradoksaalsus, et mõlemat tähistatakse just täna?

Haa ning ajaloost saab üllatavaid asju teada - nt 111 aastata tagasi tegi endine sunnitööline Friedrich Wilhelm Voigt ajaloolise sulitembu  vanakraamiturult ostetud kaptenimundrit kandes ja kapten v. Malsamina esinedes. Mees  tungis Köpenicki linnavalitsusse, arreteeris linnapea ja konfiskeeris linnakassa. 

Nürnbergis aga said 71 aasta eest sõjakurjategijad korralikult karistatud. 

105 aasta eest aga sündis Saulepis modernistlike ja staatiliselt põnevate teoste autor Karl Ristikivi. 
Ja 163 aastat tagasi ilmselt üks suuremaid esteete siinpool päikest, kes Dorianiga kirjutas end paljudesse mõtetesse - Oscar Wilde. 

Aegumine?

Tihti on toodetele märgitud peale aegumiskuupäev.

Meie kultuuriruumis üldiselt muudel asjadel ma seda  märganud pole, aga tuleb välja, et mõned nähtused, nt sõprussidemed, on ka aegumisega tähistatavad. 

Selle teada saamine tõmbas kulmu juuksepiirile, aga.. kui nii, siis nii.

Veider, kuidas asjad maailmas pöörduvad ja liiguvad, isegi kui arvad olevat hingesugulussuhtes. Sõprus muutub minevikuks kohe, kui võib tekkida keeruline aeg. Kiire aeg. Pöördeline hetk.

Uksest sisse ei trügita

Teadmata, kuidas see teistel inimestel on, aga oma ema õpetustest mäletan üsna elementaarseid viisakusreegelid ning üks nendest oli, et väljujad lastakese enne ja siis sisenetakse ise.

Mingil põhjusel on aga viimasel kolmel nädalal tulnud sõnada, et oodake palun, soovin väljuda.

Nagu viimane päästeparv oleks see tramm või buss või rong ja lihtsalt peab iga hinna eest tormama.

Eriti kehtib see vanemate naiste puhul.....

Ühesõnaga - tasub endale meelde tuletada, missugused on need peamised reeglid. 

Rahu

Lühike sõna, aga palju tähendusi: rahu 

Ja täna peaks mõtlema sellele, mida sõna esmalt tähendab - rahulik ümbrus, rahulik keskkond; rahulik häirimata olukord; tülideta ja vägivallata olek. 

Vladimir Beekmani semiautobiograafilises raamatus "Karmil kevadel" on üks koht, kus blokaadis nälginud ja vanemateta jäänud lastekodus elavad poisid seisavad kõrgel mereäärsel pangal.  On mai, kevadine pühapäev. Napilt 13-14-aastased poisikesed on korjanud padjapüüridesse värskeid oblikaid ning poisid vaatavad paatideta ning tuuleta lahele.

"Nagu rahuaeg oleks, " kommenteerib üks poistest.

Nagu rahu aeg oleks...

Milline õnn, et need pole pidanud olema enda lapsed, kes selliselt ohkavad. Ei kujutaks ettegi, mida võib tähendada tõdemus rahu puudumisest.

See on elementaarne ja hädavajalik.

Oluline ning tegelikkuses võrdlemisi habras olek...

Endast oleneva rahuga saab aga pidevalt tegeleda - seesmine rahu....

Mis nende sugudega siis ikkagi on?

Tegusa ja tugeva naisena pole probleemi olnud elu ajal vinnata suuri veepudeleid, küttekotte, surnuid; liigutada mööblit; tõsta asju; kanda poekotte. 

Poegi on tulnud vedada käru ja sülega, kuid jõulisus ei tee veel kedagi meheks.

Miks ei meeldi naistele, et neile aidatakse mantel selga, avatakse uksi, tõmmatakse restoranis enne lauda istumist tool eemale. Ulatatakse trammist/bussit/rongist väljumisel käsi ning võetakse naisterahva käest ära raske poekott? Miks see

Kaldun uskuma, et selles sooneutraalsuses unustatakse mõned asjad lihtviisiliselt ära  -  ei eristata enam naiste vaimset võimekust ja füüsilisi eeldusi (räägime tavalisest, normaalmõõdus ja -kaalus naisest, kes ei ole võimeline igapäevaselt 8 tundi välitingimustes asfalti lükkama, metsa langetama ja räägime sellisest mehest, kes ei vaju diivanil seitsmekümneks röhitsevaks, maikas pekivoldiks vms).

See, et me oma ajude ja tehtava töö eest soovime saada võrrdset palka ei tähenda veel, et me oleme immuunsed hästi kasvatatud mehe suhtes.

Sugugi mitte!!!

Pole vaja segi ajada naiselikkust ja naiselikku abitust ning mehelikkust ja  mühaklikkust.

On mehed ja naised. Kaks eksisteerivat poolt, mis vajavad teineteist, täiendavad teineteist, sobivad üksteisele.

Eks?

Vesi, vesi, vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).

Seda teavad enamik koolipingis istunud inimesi.

Veel on kolm olekut: vedel, gaasiline ja tahke.

Sisuliselt igaüks meist teab ka seda, et veest on alguse saanud praegune elu Maal (ok - mööndustega, et väidetavalt).

Veestiihiad on ühtepidi lummavad ja teiselt hirmutavad. Vesi on suurem jõud kui inimene, ta on looduse üks võimsamaid nähtusi. 

Veeta kõik elus hukkub. Kiiresti.

Pärast pikka põuda on karastav vihmasadu väga teretulnud nähtus. 

Vett tuleb juua igapäevaselt. Juua tuleb puhast vett.

Puhas vesi on ressurss, mille hävitamine/piiramine/vähetähtsustamine võib anda saatuslike tagajärgi.

Juba muinasaegsed inimesed tabasid vee olemuse, veejumalate karistust on alati kardetud ning veeelu annab tänaseni põnevat teavet.

'Vesi' on aga sõna, millele endal on huvitav etümoloogia, ta on eesti üks vanemaid ja põlisemaid sõnu.

vesi : vee : vett  ◊ vedel, vetikas, vettima ? ← indoeuroopa *wed-

heti watar 'vesi'; armeenia get 'jõgi'; sanskriti udán 'laine; vesi';  vanakreeka hýdōr 'vesi'; rootsi vatten 'vesi'; saksa Wasser 'vesi'; inglise water 'vesi'; läti ūdens 'vesi'; vene voda 'vesi'

● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'; vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'; soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'; isuri vesi 'vesi'; Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'; lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'; vepsa vezi 'vesi'; ersa veď 'vesi'; mokša veď 'vesi'; mari βüt 'vesi'; udmurdi vu 'vesi'; komi va 'vesi'; mansi wit 'vesi'; ungari víz 'vesi'; neenetsi jiʔ 'vesi'; eenetsi bi(z) 'vesi'; nganassaani bi̮ʔ 'vesi'; sölkupi üt 'vesi'; kamassi bш 'vesi; jõgi'; matori bü 'vesi; jõgi'

Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

Puhas joogivesi aga toob silme ette esimese asjana emaema talus olnud kaevu, kus ka kõige kuumemal päeval oli vesi selge, puhas, karge, jahe - ma ei mäleta, kusagilt nii head vett saanud olevat. 

Eesti fraseoloogia on täis veega seotud väljendeid:

*ennast vee peal hoidma, vee peal püsima; *kivist vett välja pigistama; *nagu külma vett kaela valama/viskama; *nagu hane selga vesi; *nagu kaks tilka vett ; *nagu kala vees ; *nagu tilk vett kuumale kerisele/kivile ; *nagu tuli ja vesi ; *vesi ahjus; *selge nagu  vesi; *sogases vees kalu püüdma ; *suud vett täis võtma; *sõelaga vett kandma; *tulest ja veest läbi ; *vee ja leiva peal olema; *vee varale jääma; *vesi kellegi/millegi veskile; *vett ja vilet tegema/saama/nägema; *vett peale lööma, vesi on peal; *vett segama; *vett vedama minema.

Kuhlala ngamanzi!!!

Valge

Valge on puhas värvus ja sümboliseeribki seetõttu puhtust, veatust, tõde ja süütust. Samuti on valge kerguse, lihtsuse, aususe ja lugupidamise värv. 

Kuna valge lipp on allaandmise või vaherahu sümbol, tähendab valge ka rahu.

Negatiivsetest tähendustest võib valge sümboliseerida alistumist, külmust, tühjust, surmakahvatust ja igavust (seda viimast on tihti võinud näha - selline plass ja kohutavalt tüütav)

Valge lumi, valge tuvi, valged lilleõied, valged rõivad....

Valge pulmakleit tuli kasutusele 19. sajandil, kui kuninganna Victoria selle ausse tõstis, kuid üldiselt on nii, et mitte igaühele ei sobi valge värv. 

See nõuab ilmet ja juuksevärvi, meiki kindlasti.

Me luuletajaga pulmaplaane tehes igatahes valgest kleidist ei rääkinud  - kahe lapse emale kohe kindlasti ei sünni  mängida kedagi, keda ta kahe lapse emana enam lihtsalt pole. Sama kehtib ka ühe lapse emade puhul, või noh - üldse emade puhul. Meil oli toona kõne all vist õrnlilla toon, vahest ka mõni kreemikam sinine vms, aga valge - kohe kindlasti mitte.

Kuigi ma ei eita, et valged pulmakleidid on kaunid, kuid siiski ainult juhul, kui see kleit on maitsekas ja sinna juurde käivad teatud tingimused.

Mitte plisseeritud vms... prrrr. Lihtsalt kohutav. Nagu mingist eriti labasest 60.ndate showst, kus hooraplikad blondide peade ja hiigelpikkade võltsripsemetega, uimase pilguga stripiposti ümber väänlevad või teesklevad mingit muud vahvat füüsilist tegevust. 

Ruut Tarmo tütar Liia olla enne II ms tahtnud kangesti leeri minna. Kui isa oli küsinud, et miks, vastanud tüdruk, et valget kleiti saada. Ruut ostnud tütrele lihtsalt niisama  valge kleidi, leeritama.

Aga nojah, kui arvatakse, et valge sobib, eriti plisseeritud kujul, siis miks mitte - rõivatunnetust pole kõikidele kaasa antud ning tihti topivad naised ennast jumal teab kuidas riidesse. Vahel õnnestub siiski ära petta, aga seda tõesti VAHEL, üliharva - kui horoskoop, tähtede seis ja püüdlused paremaks saada ka tegelikult töötavad...

PS: tekst on üldistav, keegi ei pea ennast puudutatuna tundma ning kätkeb endas pelgalt kirjalikku ja fiktiivset arvamust.

PPS: pildid  internetist.