Versused

Alkeemia.ee Elutark näib olevat  kollektiivse kogemuse sümbioos. Vahel on tema tekstid hirmuäratavalt arukad, vahel narruseni küünilised ning vahel lihtsalt humoorikas vahepala. Nüüd aga sattus lugemise ette "Viiekümnene mees omavanuse naise kohta: vuh, milleks mulle selline kodumemm!" ja WTF???

Hea, et pole veel lisatud:

-omab suuremat summat vaba sularaha (et ta enda ja minu elamise ning seiklusjanu kinni maksaks)

-on paindlike moraalsete ja eetiliste normidega (kui ma mõne kobeda mimmuga temale lisaks kopuleerida soovin)

-on pärit lastekodust (sugulased ja vananenud vanemad ei risustaks meie väärtuslikku seiklusaega)

Phähh, ütleks seepeale. Paljud mehed on niivõrd kasvatamatud ja harimatud, et nad ei tunne väärtuslikku naist ära siis, kui see tema aiaväravas seisab ja nõudlike soovidega härrasmehele lahtist killustikku köögiaknasse loobib.

Ilmselgelt forsseeritud soovid, aga samas on neis suuresti peidus hunnik alaväärsust, mida püütakse igal juhul kompenseerida heade aksessuaaridega. 

Ja see on niiii vana teema, mis üldisest kultuuriloost igal moel läbi on käinud küll reaalsuses, filmides, raamatutes.

Mehe soov küünitada veel korra nooruse järele, sest siis tundis ta enese tegusa olevat, sest siis peitus temas mees, nüüd hakkab seda järjest vähemaks jääma ning sõõm noorema naise järele parandab mõneks ajaks krabinal kaduvat maskuliinsust. 
Ja miks see nii on? Sest meie ühiskond on keha- ja vanusekultuses kinni, meedia vahutab pidevalt, kuidas ikka noorem välja näha ja mida ikka selleks teha aga.... miks te ei ela? Lihtsalt ei ELA? 
Igapäevaselt ja mitte alalõpmata seigeldes, vaid kõiki päevaasekundeid võrdselt oluliseks pidades...