Kuidas kuulata vaikust?

Ma tean end ainult korra elus vaikust kuulnud olevat.

See oli umbes 20 aastat tagasi, veebruaris, kui maa oli täis tuisanud ja ma läksin oma vanaema vaatama. 

Suurelt teelt oli vanaema majani küll mingi ots lahti lükatud, aga toani tuli sumbata paksus lumes.

Mäletan - see oli puhas, silmipimestav ja külm.

Tõin kaevust vett, tõin puid, tegime sauna,  sõime ja järgmisel päeval läksin metsa - kõik teed olid ju tunda, teada.

Ja siis ma kuulsingi - mitte ühtegi hingelist ümberringi, süütu ja kohev mült okstelt varisemas. 

Nii vaikne oli, et eemalt kostis käbi kukkumist...

Kes või mis?

EKSS selgitab elu järgmiselt:

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.).

2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. 

Lisaks annab internet vasteks elule ka selliseid selgitusi - elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini).

Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Bioloogia ja botaanika on omavahel hästi tihedalt seotud.

Botaanika on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Eluslooduse jagatakse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid. Eukarüootide domeen jaotatakse neljaks riigiks: taimed, loomad, seened ja protistid. Botaanika tegeleb neist ühe – taimede uurimisega. Varem (ja paljudes ülikoolides ning käsiraamatutes ka praegu) on botaanika alla kuulunud ka seente, vetikate ja samblike uurimine.

Botaanika peamisteks harudeks on taimesüstemaatika, taimeanatoomia (taimemorfoloogia), taimefüsioloogia, taimeökoloogia, paleobotaanika.

Puu on seletuse põhjal pikaealine kõrgema tüvega puittaim, taim on aga kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed.

Mis on küsisõna, mida seostatakse tihti mitteelusate objektide ja nähtustega - vähemalt nii õpetatakse esiemsest klassist alates - mis see on?

Kes on aga küsisõna, mida kasutatakse elusate organismide puhul - kes see on?

Eelnevast lähtuvalt - tõlgenduse järgi tasuks arvata, et puud/põõsad/taimed/seened/vetikad on elusorganismid. Miks me küsime siis nende kohta jätkuvalt mis puu see on? 

Interseksuaalsus

Loodus armastab perioodiliselt visata vimkasid. No selliseid, mida ei oska nagu oodata ega tahta ning kui korra oled sattunud mingisugust bioloogilist düsfiguratsiooni nägema, siis mõistad oma vähemalt näilise terviklikkuse olemasolu paremini ja kiidad loodust  tehtud töö eest.

Transeksuaalsus on üks neid kohti, mis jääb tegelikult suhteliselt arusaamatuks, et oled poisina sündinud, aga tahaksid ikkagi tüdruk olla või vastupidi ning näiliselt selleks mingit selgitust polegi.

Hüva, inimesel on vaba valik neis asjus midagi muuta.

Küll aga on õnnetud need, kes on sündinud hermafrodiititena (ei pea silmas kaane ja usse), konkreetselt inimesi, kellel on mõlema soo tunnused (kuigi vist inimese kohta väga ei sobiks seda kasutada, kuigi seda tehakse)

Ükskord me vaidlesime androgüüni ja hermafrodiidi mõiste üle ning selgus - inimesed samastavad need kaks terminit, kuigi üks on pelgalt väline ja osaliselt sotsiaalselt konstrueeritav väljend ning teine on bioloogiliselt arusaadav. 

Lisaks ei tasu tõmmata võrdusmärki hermafrodiidi ja interseksuaalsuse vahele, sest üks on ühe alaliik (aga mis pidi täpsemalt, ma selgitama ei hakka, olen veel isegi segadduses)

Aga täna on interseksuaalsuse (isas- ja emassugupoole tunnuste samaaegne esinemine) päev - et me mõistaksime nende looduse veidrate viperuste tekkepõhjuseid ja tänaksime salajas seda loomishetke, kus valgud asetusid õigesti ja saame nautida oma sugu sotsiaalselt ja looduse poolt täpselt sellisena nagu see olema peab. 

PS: milline õnn on olla naine!!!

Kolletamispäev väärib oma nime

Kolm kohta hoiavad piisavalt tegutsemishoos ning sestap on kummaline tõdeda, et sügis on lipanud tõtakalt. Tavaliselt on looduse unne suikumine tekitanud ängi, painet, viha, ärevust, nukrust, aga sellel aastal  tunnistaks pigem, et korrakski tahaks vaadelda kollaseid lehti, sügislombist vett nilpsavat oravat, nuusutaks seentega kaasuvat metsalõhna ning oleks mõne pisukese sekundi. 

Lihtsalt. Niisama. 

Vaataks sammalt ja kõduvaid taimi. Jälgiks õunapuude muutmist ning püüaks kirjeldada viimaste jõuriismetega oksa küljes kiikuvat vahtralehte, kes tahaks võidelda loodusseadustega, aga teab paratamatult alla jäämist ning saatusele alistudes liugleb vaikselt porisele teele, jäädes alandlikult ooatama oma kompostiks saamise lugu...

Vesi, vesi, vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).

Seda teavad enamik koolipingis istunud inimesi.

Veel on kolm olekut: vedel, gaasiline ja tahke.

Sisuliselt igaüks meist teab ka seda, et veest on alguse saanud praegune elu Maal (ok - mööndustega, et väidetavalt).

Veestiihiad on ühtepidi lummavad ja teiselt hirmutavad. Vesi on suurem jõud kui inimene, ta on looduse üks võimsamaid nähtusi. 

Veeta kõik elus hukkub. Kiiresti.

Pärast pikka põuda on karastav vihmasadu väga teretulnud nähtus. 

Vett tuleb juua igapäevaselt. Juua tuleb puhast vett.

Puhas vesi on ressurss, mille hävitamine/piiramine/vähetähtsustamine võib anda saatuslike tagajärgi.

Juba muinasaegsed inimesed tabasid vee olemuse, veejumalate karistust on alati kardetud ning veeelu annab tänaseni põnevat teavet.

'Vesi' on aga sõna, millele endal on huvitav etümoloogia, ta on eesti üks vanemaid ja põlisemaid sõnu.

vesi : vee : vett  ◊ vedel, vetikas, vettima ? ← indoeuroopa *wed-

heti watar 'vesi'; armeenia get 'jõgi'; sanskriti udán 'laine; vesi';  vanakreeka hýdōr 'vesi'; rootsi vatten 'vesi'; saksa Wasser 'vesi'; inglise water 'vesi'; läti ūdens 'vesi'; vene voda 'vesi'

● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'; vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'; soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'; isuri vesi 'vesi'; Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'; lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'; vepsa vezi 'vesi'; ersa veď 'vesi'; mokša veď 'vesi'; mari βüt 'vesi'; udmurdi vu 'vesi'; komi va 'vesi'; mansi wit 'vesi'; ungari víz 'vesi'; neenetsi jiʔ 'vesi'; eenetsi bi(z) 'vesi'; nganassaani bi̮ʔ 'vesi'; sölkupi üt 'vesi'; kamassi bш 'vesi; jõgi'; matori bü 'vesi; jõgi'

Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

Puhas joogivesi aga toob silme ette esimese asjana emaema talus olnud kaevu, kus ka kõige kuumemal päeval oli vesi selge, puhas, karge, jahe - ma ei mäleta, kusagilt nii head vett saanud olevat. 

Eesti fraseoloogia on täis veega seotud väljendeid:

*ennast vee peal hoidma, vee peal püsima; *kivist vett välja pigistama; *nagu külma vett kaela valama/viskama; *nagu hane selga vesi; *nagu kaks tilka vett ; *nagu kala vees ; *nagu tilk vett kuumale kerisele/kivile ; *nagu tuli ja vesi ; *vesi ahjus; *selge nagu  vesi; *sogases vees kalu püüdma ; *suud vett täis võtma; *sõelaga vett kandma; *tulest ja veest läbi ; *vee ja leiva peal olema; *vee varale jääma; *vesi kellegi/millegi veskile; *vett ja vilet tegema/saama/nägema; *vett peale lööma, vesi on peal; *vett segama; *vett vedama minema.

Kuhlala ngamanzi!!!

Imetabasus

Miski ei köida mu meeli paremini kui mai ja juuni varahommikud oma värskuses, karguses, linnulaulurohkuses.

Selles kõiges on mingi poeetiline selgus, mingi seletamatu seitsmes aisting. 

Ta (loe: loodus) kannab endas parimaid hetki, ja ta on nõus neid lahkelt sinuga jagama, et need talletuksid sinusse, kui sa nt detsembrikülmuses sedasama kaske kiikad või närbunud lehtede viimaseid virvendusi adud. 

Parim on tulemas. Soojus on tulemas. Suvi on tulemas...

Teaduste kompleksiga elusloodusest käsikäes

Rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse päeval on hea ennast rahustada, et kui elu absurditeater lööb oma eesriideid valla, siis on lubatud lavale lasta ka kõige veidramaid isikuid.

Elu on külluslik, mitmetes värvides, varieeruv  ja võimalusterohke, nüansirikas, detailikoormatud, selgitav, normeeriv, deklareeriv, eksponeeriv, magnetiseeriv, oksüdeeriv, generaliseeriv, poseeriv, skitseeriv, illustreeriv, imiteeriv, manipuleeriv, ekstraheeriv, debüteeriv, diplomeeriv, maksimeeriv, kultiveeriv, konsulteeriv, artikuleeriv, kasvõi masturbeeriv ja onaneeriv, aga - kindlasti üldiselt kontakteeriv