laupäev, 23. september 2017

Tõdemused teenindusest

Elu õpetab igast aspektist ning saadud kogemus rikastab - on  ju?
Vahel on saadud kogemuse juures aga täiesti kummastavaid seiku ning jääb üle vaid ohata - küll on meie klienditeenidussfäär täis tobedaid ja piinlikke, ebakompetentseid viise/meetodeid/suhtlust.
Rõivakauplustes, kosmeetika osakondades, internetikauplustes, mööblivaldkondades etc, etc, etc. 
Huvitaval kombel pole veel olnud ebameeldivaid arusaamatusi nendes sfäärides, mis puudutavad kultuuri.
Aga pikka ootamist, et keegi tuleks ja nõustaks ja selgitaks (ehituskauplustes), soovitaks (rõivapoed, jalatsid) - see on suht ulme olnud. Peab ise otsima ja leidma võimaluse või vastupidi - pole veel jõudnud mõtlemagi hakata, mida tahaks, kui juba on keegi kannul ja küsib teeseldud häälel, kuidas saaks mind aidata.  
Ei oskagi kohe kommenteerida, kas tänapäeval seda eriala kusagil õpetatakse, aga mäletan, et kaubatundja elukutse oli üsna köitev mitmetele - küllap seetõttu, et defitsiit sundis tutvusi looma. 
Tänapäevased teenindajad (pean silmas ostu-müügiga tegellevaid inimesi, sest enamik erialasid olevat nn teenindussfäär, kuigi mina olen kaljukindlalt selle vastu, et nt õde ei ole tervishoiuvaldkonna kilenditeenindaja, vaid pikalt õppinud ja prakitseerinud spetsialist; õpetaja pole haridusvankri ette rakendatud õppeteenindaja vms, vaid ikkagi kõrgelt haritud spetsialist; juuksurid, massöörid, õmblejad - kõikidel on mingi oskus, mis eeldab teatud õppimist) tihti ju mingit väljaõpet ei oma, teadmised puuduvad ja kõik omandatakse kogemuse kaude - see pole otseselt vale, aga kindlasti võiks olla poes töötav inimene valdkonna toodetega rohkem kursis.
Ja see saamatu suhtlus kõigele lisaks - oskamatus sõnastada probleemi, oskamatus suunata klienti ning lisatasu küsimine iga liigutuse eest, mida tehakse - et kliendil jumala eest ei tekiks tahtmist uuesti firmaga koostööd teha. 
Võrlduseks ühe Saksa firmaga asju ajades - kiire ning asjalik suhtumine, kiire ja korralik tagasiside ning nendepoolne küsimus - kuidas jäädi rahule nende firma tegevusega.
Kuidas jäädi? Ülimalt. Tänati ka veel ning loodeti, et järgmisel korral saavad nad olla sama kasulikud. Kas ma tellin sealt? Loogish.
Niiet - meie kultuuriruum vajab tõhusat õpet sellele, kuidas mistahes ostmise ja müügiga seotud valdkond ennast selliselt saab avalikkusele näidata, et tõesti on uhke olla ja öelda - näed, see on MEIE riigi firma.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...