Innustutakse erinevatest asjadest. Vahel saab innustusest hasart ning hobi, vahel mitte.
Hasart on aga iseenesest kummaline. Mäletan nt oma kadunud ema, kes üsna harva vaatas spordisaateid ning ta üldjoontes neid ei sallinud. Aga ühel korral ta süvenes leedukate ja eestlaste korvpallimängu ja kisa kerkis taevani. Mis viis veel selleni, et ta ähvardas king kontsapidi käes ekraani sisse lüüa, kui eestlased Sabonisega korvi all rähklema hakkasid ja eestlased vea said.....
Inimestel on jah erinevaid, väga erinevaid hasarte. Kaardimängud, kiirendussõidud, ekstreemsport, kirg puhastamise ja koristamise järele, kirg töötada....
Minu õhin, ind, hoog, minu kirg, paatos, hubin silmades ja leek südames - ma tunnistan ausalt, et mul pole midagi sellist.
Tõsiküll, ma armastan meelsasti, ma loen palju, mulle meeldib proovida uudiskaupasid, mulle meeldivad väga K-Rauta tüüpi poed. Mulle meeldib leida uusi retsepte, mille põhjal kooke küpsetada. Mulle meeldivad lood. Aga kõik siiski mitte nii hasartselt, et sellest peaaegu hälve võiks tekkida.
Välja arvatud üks asi, mida ma tean endal küll lausa hasardi olevat.
Nimelt veenipunkteerimised. Mulle meeldib väga teha neid protseduure, mis seotud veenivere võtmise ja kanüüli panemisega. Ma vist olen isegi siin blogis seda maininud.
Tunnistan endal kerget patoloogiat, kui ma näen väga heade veenidega inimest. Siis ma lasen kujutluspiltidel möllata - millise kanüüli ma paneks, kui ruttu ma punkteerikisn, kui kiiresti...
Oijahh, tean, et see võib kõlada imelikult.
Tean ja tunnistan, et perioodiliselt rikun kõiki üldkehtestatud norminõudeid. Häbenematult ja mõnuga. Sihilikult ja teadlikult.
Näiteks - silmatorkava büsti üks nuhtluseid on just selle silmatorkavus. Varjata ei anna, kinni ei seo, lamedaks ei litsu. Ja paraku saadavad meestepoolsed pilgud just ja ainult nii, et jutustades, vestelded, rääkides, kõneledes peatub nende ainitine pilk SEAL. Ja mina vaatlen magusalt naeratades nende võimalikke eendumisi....
ja ausaltöelda olles meeste suhtes seksistlik, ei meeldi neile mitte üks raas ja pilk pöördub üles ikka küll.....
Aga ma olen mina. Ja ma olengi ilmselt enamike meelest imelik. Kaugel normaalsuse piiridest. Pakkudes kaaskodanikele HASARTSET mõnu nägemaks vaeva minu liigitamise või minu väljaöeldud ahastamapanevate tõdede analüüsimiseks.
Hasardiga uude päeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar