Meenub kuskilt loetud kurjategija psühholoogilise profiili kirjeldus. Kurjategijale olla iseloomulik see, et ta mõtleb AINULT enda vajadustele ning kannab endas sotsiopaadile omaseid jooni:
*sotsiopaat ei tunnista mingeid kirjutatud ega kirjutamata inimestevahelisi reegleid ühiskonnas, tal puudub empaatiavõime, seega ei tunne ta kunagi süümepiinu, mõtleb ainult omakasule.
*kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes;
*tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine;
* võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi;
*väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi;
*võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest;
*märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada.
Kunagi aastaid tagasi puutusin oma kohtumedtsiini laborandi töös (esines üks põgus episood) kokku kurjategijatega, kui oli vaja analüüse võtta ja igasuguseid asju määrata (sealt ma sain ka algtõuke E-le nt kohtumeditsiini ja patoloogia residentuuri astumise soovitusteks), aga suuremat ma pättidega kokku puutunud pole.
Aga koondpilt on nendest kogunenud küll sellisena, et nad on ikka ülimalt ebameeldivad persoonid: nt kuriteo sooritamise ajal nad ilmselt isegi ei mõtle sellele, et nad hävitavad ühe sekundiga ära kellegi perekonnaliikme, lähedase, tuttava, armsama elu - peaasi, et ise enam-vähem puhtalt pääseb.
Nt juhuslik möödakäija näeb pealt röövmõrva. Kurjategija hangib kõikmõeldavate viiside kaudu ligipääsu tunnistajatele ning püüab tunnistajat kõrvaldada, hoomamata kui palju ta tegelikult selle püüde kõrval kahju juurde tekitab.
Tegelikult isegi peened sulid on primitiivse mõtlemisega, aga neil vist ikkagi on mingi peaviga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar