Ilm on väljas vastav, aiakask sahiseb salapäraselt, hommik hõngutab millegi sellisega, mis viitab vägagi sügisesele vaikusele, langemisele, valmistumisele talviseks perioodiks.
Üks aeg on saanud jällegi läbi, üks suvi tiksunud mälestuseks, aga - tänast pärtlipäeva
Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev.
Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka.
Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud.
Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartolomeus, meil sama nime eestindust kandev personifitseeritud Pärtel. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale.
Kusagilt on mulle meelde jäänud, et kapsaid hoiti talviti väljas, need külmasid siis üdini ära ja kui perenaine tahtis kapsast rooga valmistada, siis lõi ta selle kenasti pooleks. Et selline suur ja korralik kapsas siis oli olnud.
Nojah, Lutski ju kirjutas "Kapsapea" ja see oli olnud ikka päris korralik 'mede nunnu'.
Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi.

19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis oli võimalik juba mitmesugust aiakraami müüa.
Veel on sel päeval kosjas käidud.
Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus - pärtliraju. Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad.
Töid ja tegemisi tuli kohe kuhjas klassiruumi - kõik need ettevalmistused etc.
*Pildid veebist
**Osa teksti BERTA-lt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar