reede, 13. juuli 2012

Prometheus

Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas päeval tema maksa käis nokkimas. Öösel kasvas maks tagasi.
Aga on veel üks selline film nimega "Prometheus", mis siis balanseerub ulme-õuduse-udu-fantastika piiril. Iseenesest ... ee... no selline asi, mis mulle tegelt ei istu, aga mida võis tänu heale seltskonnale nautida.
Ühesõnaga kamp teadlasi otsib ilma mööda taga tõestusmaterjali selle kohta, et meid on Maale toodud kusagilt. Meid on loonud meiesarnased olevused, kellega DNA klapib. Nad leiavad viimase killukese mõistatusest, saavad ühe suure korportasiooni (selle omanik peaks olema surnud, aga tegelikult on ta elus ja egositlikult unistab ta oma loojate juures saada tagasi noorus ning alustada igavest elu) triljon dollarit maksva masinavärgiga minna teistessse galaktikatesse kohtuma Inseneridega, nad uinutatakse kuvöösides magama kaheks aastaks. Teadlasi on kokku 13, lisaks kolm meeskonna liiget ja siis üks naine, kes nende töö üle valvab ja robot nimega David, kes kosmosesse lendamise ajal kõiki haldab.
Kui nad lõpuks sihtmärgini jõuavad, algavad igasugused imelikud sündmused. Peapaarist teadlased pühitsevad oma leidu, aga eelnevalt on David mehele sisse jootnud piisakase mingit imelikku ollust ja naiskangelane jääb 10 tundi hiljem kalmaari oodates rasedaks, ta opereerib mingi kallis masinas selle kalmaari oma kõhust välja. Paar teadlast muunduvad koletisteks, kui neid on rünnanud sellelt planeedilt leitud imelikud ussid. Enamik meeskonanst hukkub, ainuke elusolev Insener (David avastab ta) tapab egoistliku firmaomaniku ja lõpuks saab hukka naise seest opereeritud ja omatahtsi kasvanud kalmaari lõugade vahel.
Ainukesena jääb alles naisteadlane ja robot David, kes on üliintelligentne ning võimeline juhtima Inseneride veel planeedil varuks olevaid laevu sinna, kus loodi need, kes tegid inimesed.
Filmi lõpp.
Enam keerulisem olla ei saagi. David Ike ilmselt kiljub vaimustusest.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...