neljapäev, 19. juuli 2012

Kohe näha, et vanad sõbrad


Eile oli mul külas lapsepõlvesõber. Ühes hoovis kasvanud, ühes koolis käinud.
Nalja, naeru, lõbusaid ja kurbi lugusid, vesltusi suhetest ja naistest ja meestest... Miski on alati selline, mis jääb sinna lapsepõlveradadele maha ja see teeb nagu nii sooja, selge ja helge tunde sisse.
Kool, mängud, ühised tuttavad, praegused elud, lapsed, sõbrad...
Peaegu kaheksa tundi vestlesime. Ja saime olla need, kes me olime ja oleme.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...