Pärast eilset ramppalavat ja nelja dushikorda nõudnud ilmakest, on kargekarastav tuuline suvepäev ütlemata leebe.
No ja muidugi on ka see vahva, et kõrvitsad on kui looduspallid aina suurenevad, päevalillekesed viskavad pikkust ja sõstramarjad punetavad nii kutsuvalt, et lausa pidin neid noppima ja panema tööle oma pliidi, mis on perenaisest võõrdunud.
Pannkoogid omaaia sõstramoosiga mekivad tuulise mõnuga.
Suvi tasub elamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar