Enamasti on tänapäevased lapsed ikkagi sellised, kes ei saa kõneleda suvevaheajast maal vanavanemate juures.
Sellisest, kus on võimalik järves ujuda ja sealsamast kaldal metsmaasikaid korjata ja süüa. Aeda joosta ja palli mängida. Metsas seiklemas käia. Kasvu visata, kuna toit on rammus ja hea.
Aja kordumine laste kaudu - see on ikka väga põnev kogemus.
Enda vaheajad vanaisa ja vanaema juures - sõnnikuga kosutatud peenrad, kus kasvasid magusmahlased ja lapserusikasuurused maasikad, magusad ja paisunud hernekaunad, tugevad ja toekad porgandid. Rammus piim, värske õhk, pikad ja kruusased vähesõidetavad teed ratastel läbimiseks. Kivihunnikud, heinakõrred, tihedad põlislaaned..
Ja mäletan ühte kirsipuud, mis lehmalauda taga kasvas ning vanaema korjas sellelt puult nii magusaid kirsse, et mäletan koort plaksuvat ja kirsinõret oma riietele voolavat veel tänagi...
Ja need pikad heinateod, sibulatalgud, puuteod, suured muldamised, kastmised ja kreegikorjed....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar