Aastaid tagasi oli minu südamesooviks minna režiid õppima, kuid nagu varemgi seda maininudd - ei õnnestunud ning nüüdseks olen leidnud hingehääle, mis töötab igas olukorras.
Kuid ometigi ei saa sellest režiiga seonduvast tihti ööda - vaatan filme, uurin nende tegemist, võttepaiku, stsenaariumit, kuidas valiti osatäitjaid, mis hetki seal on, kuidas selekteerub muusika etc, etc, etc.
Põnev on ka teadmine, et inimene, kes õpib/on õppinudd filmindusega seonduvat, oskab näha asju väga huvitavatest perspektiividest ning peas hakkavad kerima pildid, mis mõtestavad ennast ja suhestuvad sinuga.
Veel huvitavam on asjaolu, et täna on audiovisuaalse pärandi päev. Üllatav moment, aga sisaldab eneses tohutult vajalikke hetki:
*tõstab inimeste teadlikkust audiovisuaalse pärandi säilitamise vajalikkusest
*pakub võimalust tegeleda oma rahvuse või asukoha kultuuriloolisuse pühitsemiseks
*parendab teadlikkust erinevate arhiivide tähtsusest
*tõmbab meedia tähelepanu kultuuriloolisuse säilitamisele
*tõstab audiovisuaalse pärandi kultuurilistmärkimisväärsust
*toob tähelepanu keskmesse arenemisvõimaluste puudulikkuse kõrge riskiga maades (sõjakolded, madala elatustasemega riigid, katastroofides kannatanud piirkonnad)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar