esmaspäev, 9. oktoober 2017

Keegi ootab su kirja...

Armastuskirjad, kiri sõbrale, kodeeritud teade teksti vahel, teavitus, telegramm, pakk, ajaleht etc, etc, etc
Tundub huvitav olevat kogu see side ja postiteenus. Suuremat süsteemist teadmata on nii, et Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal (mõni ime, et Rootsi ajast kui kuldajast Eestis räägitakse).
Asi edenes edasi - postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.
Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.
25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.
Olid ka postitalud või kirjatalud  -  postiasutuse tüüp Eestis. Postitalud asusid üksteisest keskmiselt 4 km kaugusel, neid oli umbes 2800. Postitaludes toimetati lihtkirjaposti (ka ajalehtede) vastuvõtmist ja väljaandmist ning müüdi postmarke, tempelmarke, postpaberit ja ümbrikke. Postitalu, kus polnud telefoni kõnepunkti, nimetati kirjataluks.
Postitalud olid avatud 2 tundi päevas. Postitalunikud ei saanud rahalist tasu, välja arvatud eritasu kirjade laialikandmise korral. Nende endi post toodi riigi kulul koju ja nende koju ehitati riigi kulul avalik telefoni kõnepunkt ja neil ei tulnud kanda telefoni abonementmaksu.
Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).
Mujal maailmas arenes postiteenus omal moel ning postiljonide arhetüüpe kohtab igasugustes erinevates loomeväljundites: Tammsaare "Lehekandja nr. 17"; Petškin Prostokvašino lugudes; uppunud postitooja "Kahes kaptenis"; postiljon taustategelasena Ruth Rendelli "Edevus on visa hingega"  ja Sidney Sheldoni "Meistermänguris"; filmis "Postiljon helistab alati kaks korda"; lauludes "Ten o'clock Postman" ja "Uhke postipoiss sõitis kord maanteel"; Joseph Roulini ja Vincent van Goghi maalidel...
Nojah. Tegelikult on tänase sissekande eesmärgiks pidada meeles rahvusvahelist postipäeva. 

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...