Ei saa üle ega ümber - kaheksas aasta täitub ning kergemaks pole sugugi läinud.
Vastupidi - nüüd on veelgi keerulisemaks läinud, sest enam pole ka isa ning tädigi liikus kõiksuse teele.
Tahaks küsida, et kes veel?
Aga ma ei küsi.
Ma mälestan.
Ma mõtisklen,
Ma heietan peas meenutusi oma ema kätest.
Nende soojusest ja pehmusest, kui mul oli halb olla.
Kusjuures ma tean, et sa valvad, Sa pead seda tegema. Sa lihtsalt pead seda tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar