Tundub oksüümoronilik pääliskiri, aga vaadakem, ehk see siiski nii on.
Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Täielikult on elimineeritud poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline ja õiguslik ideoloogia.
Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Täielikult on elimineeritud poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline ja õiguslik ideoloogia.
Anarhia on olnud reaalselt toimiv ühiskonnakorraldus.
Anarhia (ülekantud tähenduses) on korralagedus, metsik eluviis.
Anarhism on poliitilise filosoofia teooria (õpetus) anarhiast. Ühiskonna seisund, kus puudub ühe inimese sunduslik võim teiste üle.
Nii räägib nt vikipeedia: Anarhia
Aga kas anarhia tekkimiseks ja säilimiseks ei peaks olema ka mingeid reegleid?
Järelikult on ka näiliselt süsteemitud olukorrad siiski süsteemipärased ja ka neil on teatud sihipärased tegevused: Süsteem
Ilmselgelt mitte kauaks, aga siiski.
Mõttesse tuleb veel keeleanarhia. Miks ikkagi peab rääkima ja kirjutama kõikidele arusaadavalt ning üheselt mõistetavalt? Mis peavad olema keeleliselt mingid normid, mida järgida? Keel
Saab ju ka lihtsalt niisama. Vähemalt osaliselt arvavad tänapäevased inimesed. Et kõigil on õigus kõike ükskõik kuidas ja ükskõik millal kellele ja mistahes asja suunas öelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar