esmaspäev, 25. august 2008

Poegadele


Täna viis aastat tagasi oli siis see valus tegevus, mille tulemusena on mul need kaks poega. Täna on nende sünnipäev. Küsisin endalt, kas ma olen õnnelik? 
Jah, olen küll. Nende olemasolu teeb mind teiseks. Ma ärkan mõnuga, teadmises, et need kaks klutti nohisevad lähedal.
Hea, et nad olemas on. Ma armastan poisse, ma pean neid kalliks. kallimaks kui midagi muud. Tänan, et te olemas olete. 

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...