Vist ligi kümme aastat pole ma maganud 12 tundi puhast, selget ja kuukollast und. Lihtsalt see eilne rassimine väsitas kõikide nende munavärvimiste ja sõpradega istumiste jooksul nii ära, et sügav ja puhas väsimus vajutas ihu kenasti voodi. Hommikul aga ei saanud ma ennast kuidagi käima. Kolm tundi vedelesin ausalt ja puhtalt kohvitassiga köögis.
Kaks tundi võtsin hoogu, et alustada libahundiuluga. Kui kihlatuga kontakteerusin, siis läks kiireks, sest lõpuks pidi ju vabanema hommikumantlist, kammima ära juuksed ja panema selga rõivad ning kööki asutama ennast sööki valmistama.
Kaks tundi võtsin hoogu, et alustada libahundiuluga. Kui kihlatuga kontakteerusin, siis läks kiireks, sest lõpuks pidi ju vabanema hommikumantlist, kammima ära juuksed ja panema selga rõivad ning kööki asutama ennast sööki valmistama.
See on uus kvaliteet mu elus küll - toitu tuleb teha suuremas koguses, sest tulevane abikaasa täisverd mehesuses on midagi muud, kui kaks linnupojana nokkivat pesakurnajat ja mina.
Ahjaa, vedelemiste taustaks oli "Kelgukoerte" uus hooaeg, mis - tuleb tunnistada - on päris hästi üles ehitatud ja huvitavaid keerusid sissetoov. Pragmaatiliselt põnev. Paratamatult kaasakuulatav.
Kusjuures ega ma ikka nii paigaljooksja ikka ei olnudki - LUND sai ikka lükatud. Vandesõnade saatel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar