Oehh, et see päev vedas viltu - ukse vahele jäänud sõrm, kerge peapesu ülemuselt, pikk ja lohisev päev, kojuununenud telefon, poistel kojujäänud võtmed.
Ohh, igatahes oli 13 ja reede oma tähendust väärt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Mälestus ühest märtsipäevast
Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema. Just sellest romaanist - "Ja...
-
Alar Pikkorainen ja tema surematud Juula ja Marta on tuttavad vast kõikidele, kes on kunagi Eesti Ekspressi sirvinud. Eks? Kuna mulle ... -
Ühtepidi mulle meeldivad aastalõpud, teistpidi aga on siin see koht, kus ohata - jälle.. 2015. aasta ring saab halastamatult täis ning... -
Juhtusin valima oma klassiga teatrisse minekuks VAT teatri "Pal-tänava poisid" ja juba teist korda hämmastas VAT-i lavastus, r...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar