reede, 6. aprill 2012

Kütisetegu ja kevadenägu

Et siis esimene päikesepaisteline ja pilvevaba hetk tõi töösügelevad pihud toimekalt aeda. Oksi põletama. Mis ei õnnestunud, kuna ja-jaa tuuleke, puhuja huuleke, ignoreeris süütevedelikku, laevaõlinartsu, toosi tikke ja vandesõnu. Pisut sai siit ja sealt rehitsetud ja riisutud, pisut asju tõstetud.
Hommikul oli koolis ettekanne. Sisehaige õenduses. Õnnestus õnnelikult. Öövalvesse sai mindud. Tööd sai tehtud. Pisut, mitte midagi õõvastavalt palju.
Sellel kevadel on teine hingamine ja lõhn ja maik ja rütm.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...