...tänust ja õnnest me süda on kuum,
laulud meilt kajavad läände ja itta,
Stalin on võitmatu, Stalin on suur/.../
Umbes nii või sedasi ma eile rõkkasin luulet lastes, meenusid sellised read. Lugesin neid vist oma öökapiraamatust "Niguliste" ning meeles on see tänaseni. Hämmastav suisa.
Kurb ja traagiline ühteaegu. Ligi 60 aastat hiljem on see aga mõõdukalt humoorikas.
Luule on üldse midagi sellist, mis lõikab oma sõnaservadega südamekõrvadesse, pilguheidudesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar