usaldus ‹-e 5› s. veendumus, et kedagi v. midagi võib usaldada (1., 2. täh.), et keegi v. miski ei peta ootusi ega valmista pettumust.
isik ‹-u 2› s. 1. üksik inimene, inimkollektiivi üksik liige. 2. inimese individuaalne olemus v. laad, isiksus (1. täh.). 3. keel grammatiline kategooria, mida väljendatakse isikuliste asesõnadega mina, sina, tema v. meie, teie, nemad; pööre (verbidel). 4. jur õiguste ja kohustuste kandja. a. (inimese kohta). Füüsiline isik. b. (organisatsiooni kohta). Juriidiline isik.
isik ‹-u 2› s. 1. üksik inimene, inimkollektiivi üksik liige. 2. inimese individuaalne olemus v. laad, isiksus (1. täh.). 3. keel grammatiline kategooria, mida väljendatakse isikuliste asesõnadega mina, sina, tema v. meie, teie, nemad; pööre (verbidel). 4. jur õiguste ja kohustuste kandja. a. (inimese kohta). Füüsiline isik. b. (organisatsiooni kohta). Juriidiline isik.
usaldus+isik=usaldusisik - usaldusmees. a. ettevõtte töötajate esindaja suhetes tööandjaga. Ametiühingu usaldusisik. b. jur isik, keda omanik on usaldanud oma varandust käsutama, volitatu. c. esindaja, saadik, agent. KGB usaldusisik. Konkureerivasse firmasse saadeti usaldusisikud. d. usaldusalune
Arvake ära, kellest käib jutt?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar