reede, 10. veebruar 2012

Mängukutsed.

Olen mitmel korral öelnud, et ärge palun saatke mulle mängude kutseid, kuid ikka saadetakse. Miks?
Ei ole piisavalt arusaadav? Pole konkreetselt korralekutsuv?
Ma ei tea. Muide mitmed tuttavad on tunnistanud, et nad on FB-s olevatest mängudest täitsa sõltuvuses. Kuidas siis nii? On ühe korra mänginud mängu, aga ühte ja sama nii kaua, et sellest sõltuvusse jääda? Ons virtuaalgraafikud nii nutikad, et mässivad mingeid mitteteadvustatavaid hüpnoosielemente ja inimene jääb konksu kinni?
Tegelikult ma ise perioodiliselt mängin tundidepikkuseid strateegiamänge (CSI, mõrvamüsteeriumid), kus ühe asja tegemiseks peab saama eelnevalt mingid muud asjad tehtud. Oleme poistega neis üpris kogenud ja kui teeme, siis nii, et nendel on otsimiseülesanded ja minu omad koostamisel. Kuid FB-s ma neid mängudekutseid ei soovi.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...