kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Ei talu katmata aknaid

Talvel eriti. Kuidagi hirmutavad on need aknad, kus pimeduse taustal on peegeldus. Tervet seina kattev peegeldus. Hirm tekib sisse. Isegi ei tea miks see nii õõvastav on.
Nagu tekiks akna taha tühjus, kus liiguvad kõige jubedamad tegelased igasugustest lugudest. pikad, aknani ulatuvad koletised. Ja seda kõike vaid katmatuse tõttu. Tööle saabudes tõmban alati alla rulood. See ei meeldi aga enamikele kolleegidele - nende väitel on vaja näha välja ja avarusse.
Öösel on see vaade ju eriti vajalik..

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...