Vahetult pärast ärkamist hämmastas mind väljast tulev lumevaikus. Rõhk sõnal lumi. Küllap on nii mõnigi märganud, et lumesajul on iseäraline helitu liuglemine, mis meenutab kangesti 4.03 muusikalist pala. Et nagu tegevus oleks olemas, aga heli jäi maha. Sümfoonia moodustub juhuslikkuse printsiibil.Nii ka täna. Sõnaga - vaikus, lumevaikus. Pilk aknast uulitsale ja loomulikult - maad katab küll, valge ja kohev kiht. Ning loomulikult pidin kehastuma lumelabidaga töötavaks naiseks ja terve tunni rassisin seda talveollust siia ja sinna lükates. Õnneks alles teist korda talve jooksul, mitte nii nagu eelmised kaks aastat..Jah, aga nüüd on söögiisu suur, palged punased ja puusas valu - nii kurb kui see ka pole, siis mõned eaga kaasnevad märgid tungivad uksest sisse kohe ägedusega.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Mälestus ühest märtsipäevast
Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema. Just sellest romaanist - "Ja...
-
Ühtepidi mulle meeldivad aastalõpud, teistpidi aga on siin see koht, kus ohata - jälle.. 2015. aasta ring saab halastamatult täis ning... -
Alar Pikkorainen ja tema surematud Juula ja Marta on tuttavad vast kõikidele, kes on kunagi Eesti Ekspressi sirvinud. Eks? Kuna mulle ... -
Juhtusin valima oma klassiga teatrisse minekuks VAT teatri "Pal-tänava poisid" ja juba teist korda hämmastas VAT-i lavastus, r...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar