pühapäev, 29. jaanuar 2012

Vaikiv tunnistaja

On üks sellenimeline sari. 
Kohtuarstidest (imelik, et see motiiv mind ikka ja jälle kummitab), kes Inglismaal oma tööd teevad. Ja väga hea sari on. Diagnoosid, surmad, asupaigad, inimesed, jutustused, teadustöö, mida tehakse. Põhjalikkuse ja kirega. Ja tuleb tunnistada, et see töö on seal üpris ligilähedane sellele, millest mulle on rääkinud .. tuttav, kes seal töötas.. Ning kummaline on näha kuivõrd informatiivne võib olla surnu. Rääkimata siis elusast inimesest, kellest saab nii mõndagi välja lugeda.
Vaikiv tunnistaja, viimane, kes kuriteol lisaks surmasaatjale kohal viibis. See on selline õõvastav motiiv. Ja surma saata ei tohi mitte kedagi. Mitte kuidagi. Kuid ilmselt on sellel eetikaseaduses üks väikene ja nähtamatu lisaklausel. Subjektiivne küll, aga vahel arvestatavalt tõsine.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...