Nii küsib endalt Teet Kallase "Niguliste" kõige sümpaatsem tegelane, noor ja andekas graafik Toomas, Tom. Teda hülgeb üsnagi ootamatult elukaaslane Ene, ilus, võluv ja väga võimekalt võimukas naine, vahetades oma kunstniku teise Toomase, enesekindla ning parimais aastais mehe vastu. Ene on osanud veidi üle aasta kestnud kooselu vältel korraldada Tomile stabiilse ning rahuloleva elu. Tom arvab, et Ene on salapärane naine, eriline, müstiline, ohates ja omaks võttes.
Tom sööb oma puukuuris hulkuva koeraga kahasse sulatatud juustu, nutab ja satub joomatsüklisse. Sellel omamoodi purgatoorsel rännakul kohtub ta Dünamoga, kellele kurdab, et tahaks ära, tõelisesse põlislaande ning Dünamo toimetab purjus ja jõuetu Tomi bussijaama ja annab suunised, kuidas jõuda Tulemetsa - keset augustiorkaani räsitud metsi asuvat elektrita, kurdi peremehe ning toreda perenaisega metsatallu. Tom elab esimestel päevadel seal omamoodi rustikaalset elu, kuid siis hakkab hüljatu valu tasapisi ligi hiilima ning Tom suitsetab järjest odavaid sigarette, on unetu ja kirjutab mõttes tuhandeid kirju. Igalepoole - ülikooli, sõpradele, emale ja vennale...ning Enele.
Seal öös, sügises, rottide askeldamist kuulav Tom küsibki endalt - mida teha tarbetuks muutunud armastusega.
Tom tahtis lapsi, kuid Ene mitte.Ta kõrvaldas kahel korral probleemi ning väitis, et kardab.
Meeletu kiivus, pöörane armukadedus. Kohutav olukord, eksole?
Niiet - mida teha tarbetuks muutunud armastusega?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar