laupäev, 10. jaanuar 2009

Argine laupäev ja töörõõm

Nädalake talvepuhkust möödus kui õnnelik unenägu, millejärgselt sa oma soovunelmaid ehk natukenegi tõsisemalt võtad. Nüüd siis jällegi töörindel, kus pole eriti midagi uut ega huvitavat.
Mitmed asjad on tulnud korda ajada, kuid argised ja ausaltöelda isegi banaalsed toimingud tiksuvad viitsütikuliselt edasi.
Eile käisin L-ga uitamas. No oli selline võimalus, et lasteemadel anti mahti lastetuna keskpäeval linnas tolkneda. Jõime kohvi Kehr Wiederis ja nagu ikka - võtsime läbi oma elude kitsas kohad, kirusime elu-olu üldse, rääkisime tööst ja raamatustest. See kohvik asub ühes väga toredas kohas - raamatupoes nimelt ning ilmselt seetõttu oli lattel ja salatil hoopis teine minek ja mekk.
Tegime veel ringi linnas ning rääkisime ninasid kraedesse surudes ja jalgu ettevaatlikult lobjastelt munakividelt vedades....anekdoote.
Naersime nalju, mida me olime tegelikult teineteisele kindlasti korduvalt kõnelenud ning naersime südamest. Kusjuures alguse sai meie suhtelsiselt hüsteeriline diafragma liigutamine sellest, et ma kommeneerisin ühte yotubest pärit vene pilkelaulu "Kui raske Eestis olla" aadressil öeldut. Lihtsalt me oleme L-ga sellised, et meie sõpruskonna siseringinaljad on ainult meile kahele - elust räsida , vatti ja vilet, luupainajaid ning veelkordselt vett ja torusid saanud naisele - arusaadavad. Tegelikult olengi ma L-ga möödunud aegade jooksul saanud aru sõpruse mõistest.
See on midagi enamat, kui lihtsalt koos kõkutamine, laterdamine ja naiselik klatsh. isegi väljas joodud kohvi maitseb teisiti, kui teiste inimestega.
Kusjuures me oelme kahel korral olnud ka tõsiselt riius, kuid siiski, siiski, me saame omavahel läbi, sest me aktsepteerime teineteise häid külgi, vigaseid külgi, positiivseid ja negatiivseid pooluseid täpselt nii nagu need on
Me räägime kõigest.. ja saame üksteisest aru.
Sõprus pole mitte ainult aristoteselikult üks hing kahes erinevas kehas, vaid see on universumite kokkukõla nagu need on meri ja tuul, päike ja valgus, ema ja laps, mees ja naine. See on looduse poolt kaasa antud, aga inimese poolt arendatud võime tunda ja olla kui mitte ühel lainel, siis selle teise inimese lainest arusaada.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...