kolmapäev, 14. juuni 2017

Töhe, töhe, töhe

Pisuke hingetõmme sai läbi ning nüüdsest on kõige töisem (aegade jooksul) puhkus ees ootamas.
Pole nii iseseisev vist elus olnudki. Ning see on pisut hirmutav kogemus. 
Reisil olles olin muide ebatavaliselt pinges. Olla kahe alaealisega riigis, kus ma tegelikult kedagi ei tunne..
Njaa ning nüüdsest on ka majanduslikud allüürid pisut teisenenud, seetõttu ma neid keelekohviku gruppe ka võtsin.
Eks paistab kuidas ja mis neist saama hakkab.
Aga põhimõtteliselt kuni juulini on ajad väga tihedad, loodan, et üle ei tööta.
Ent ma ju teadsin, millele alla kirjutasin.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...