reede, 6. jaanuar 2017

Mustemast tumedam

Must on värvus, mis tekib, kui nähtava valguse spektriosa neeldub täielikult.
Must sümboliseerib valdavalt negatiivset, nagu hirmu, kurbust, kahetsust, leina, tühjust, viha ja surma. Samas on must ka ametlikkuse, elegantsi, väärikuse ja moodsuse värv, see sümboliseerib ka jõudu, elujõudu, viljakust, tundmatust, salapära, tarkust, rikkust, keerukust, anonüümsust, mitmetähenduslikkust ja sügavust.
Must mõjub raskemana kui teised värvid.
(vikipeedia.ee)
Keegi raamatukangelastest ohkab kuskil surematus teoses, et ta peab leinamiseks panema selga midagi mustast süngemat ja tumedamat, sest see ei kanna veel piisavalt tema ängi välja.
Täna peaksin ka panema midagi nii sünget ja tumedat, mis on mustast veel raskem, veel kaugemale nägematum, veelgi helitum, neeldunum...
Täna saadan ära oma ema õe. Kuigi olen raamatu surmast ja suremisest kirjutanud ja tehtud uurimuse käigus olid erinevatel religioonidel, piirkondadel, inimestel erinevad mõistmised sellest sõnast ja nähtusest, ei tea ma ikkagi, mis toimub.
Olen oma kaotustega ise jõudnud arusaamisele, et miski suremises on seotud energia jäävuse seadusega ja kõikide eelnevate suguvõsaliikmete geneetilise jalajäljega allesolijatele.
Tädi (mulle taoline sõna tegelikult ei meeldi absoluutselt ka) läks oma teele, täna on meie, allesolijate, hüvastijätt. 
Rituaal, mida on vaja...

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...