NOKU tühjus

Soovimata kõlada prohvetliku paariana, kes mõne paiga vaibumist ennustab, aga... sai üle mitme aasta NOKU'sse põigatud. 

Veider, kuidas see milleeniumi alguses avatud, toona ikka väga uuenduslik, omalaadne ja  kuhu minu mäletamist mööda ainult klubikaartidega pääsetav toitlustusasutus omalaadset Pegasuse õhkkonda püüdis ärgitada (muide kõndisin ka sellest kohast mööda ning kahju oli kohe vaadata, kuidas kohvikust on saanud.. noh mingi jama), selle mõneks ajaks ka saavutas, kuid nüüd meenutas ta mulle kangesti Ardi Liivese "Retro" esimese osa, "Banaanipäeva" jõuluõhtust restorani või... üllataval kombel sama autori "Uusaastaöö" einelaua mahajäetud atmosfääri.

Jäin mõtlema mittetöötavat kätekuivatuspuhuri ja NOKU igavikku vajumise vahelise seose üle. On see seal üldse olemas? 

Mitte paha soovides, aga ma olen seda varasemalt näinud: vanas Pegasuses, endises KUKU's, kunagises Pirita restoranis, ööklubis Piraat, baaris Molly Malone(?), mingisuguses Depeche Mode urkas, stripibaaris Lasso ja siis selles teises, mis Tatari tänavale jääb; Tartu Humalas; restoranis Volga (vähemalt selles kunagises) või Zum Zumis...

Mingil põhjusel sobib selle teemaga ülihästi Billy Joel ja "Piano man" (tõsiküll, seal on baar rahvast täis, aga lihtsalt viis näib selline väljasuretamisele viitav) :