Noorelt rikutuks

Hiljuti küsis üks kümneaastane minu käest suitsu. Emalikult lubasin ma tal tagumiku tuliseks triipida, kui ta selliseid rumalusi oma vanuses ära ei lõpeta. Uurinud kaua siis noormees ka suitsetab, tuli kärme vastus - neli aastat.

Mõned aastad tagasi lugesin mingisugusest lehest, et Venemaal olla nelja-aastane poisklutt oma kimpsude-kompsude, mänguasjade ja seljariietega pagenud kohaliku lastekodu väravasse ning palunud sealt olemist, kuna KODUS pole vanemate joomise tõttu võimalik elada...

Kooliõpetajana oli üks 13-aastane neiuke kaunis pahane mu peale, kui ma ütlesin, et varaseksimahakanud on 30-aastaselt ennast lötakile lörtsinud. Ta ütles, et pole see midagi nii, et just saab varakult kogemused kätte ning ei pea hiljem midagi kahetsema. Neiul olla selles vanuses olnud üle 10 partneri. Kui ükskord neiukese ema helistas ja mind sõimas (põhjuseks märkus liiga lühikese seeliku kohta), siis selgus, et ta oli juba 26-aastane, mitte mingi plikake (lihtne matemaatika 26-13=....13!!)....

Kust tulevad sellised inimesed, sellised lapsed, sellised kodud ja perekonnad?

Kust saavad alguse tänavalapsed, turvakodud?

Miks? Kuidas? Mis tingimustel?

Aga hüva, see on asja üks, sotsiaalselt paheline pool.

NOORELT RIKUTUINA - märkan enda ümber toore mõttemalliga naisi ja mehi, kelle olemine mind igakordselt hämmastab. Pinnapealse suhtumisega ning 25-aastaselt ikka veel teismeliselikult ülevalpidavad inimesed.

Elukogenematud. Ikka veel väljakujunemata. Ja mis seal salata primitiivse mõttemaailmaga. Sellisega, kus on ainult asjade pealiskiht, sügavuti minekuks jääb alles ainult suur null.

Ning nende sekka sattub neid, kes on üh-teist saavutanud ning seeläbi rikutud.

Naiste, raha, seksi, meelemürkide, kuulsuse poolt.

Ning mis kõige üllatavam - neid peetakse ikka veel verinoorteks.

Minule aga meenuvad möödunud põlvkonnad - vanemad, vanavanemad, tuttavad, avaliku elu tegelased, kelle mälestustest koonduvad sootumaks teised pildid ja võtted.

NOORELT RIKUTUKS saavad 21.sajandi põlvkonnad. Tundudes, et nad on midagi kogenud, kuid tihtipeale on see puljongivaht, mille hoolikas perenaine vahukulbiga potist riibub ning kraanikaussi poetab - et supp saaks selgem, et puljong jääks maitsvaks.

Kes märkas allegooriat, kes sai metafoorist aru, siis on hea.....