Tegelt poleks kunagi kujutanud ennast ette tülpinud kojarahvana, kes peab luua ja labidaga kõnniteelt räppa rookima.
Liiv ja pudelikorgid.
Suitsukonid ja kommipaber.
Koltund leht ja oksaraag.
Umbrohi keset pealinna sõidetavat tänavad.
Teepeenra murulapikesesse põimunud rämps.
Seda tuleb koristada.
Luuaga pühkida, rehaga riisuda.
Kunagi oleks see masendusesse ajanud.
Nüüd on see lihtsalt majaomaniku elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar