reede, 17. august 2012

Oivaline stsenaarium

Laste kõrvalt on olnud igal emal vist kerge tülpimus lasteetendustest, multifilmidest, lastesaadetest. Mõned asjad aga on lihtsalt geniaalsed - nt Jääaja triloogia..
Millised orgaanilised karakterid, milline jõuline lugu, dialoog, kaasajastatud ürgnaljad, tõruga tegelev ürgorav, veidrikust laiskloom, depressiivne mammut, asjalikult ohtlik ja dünaamiline tiiger. 
Hiljem lisanduv naistegelane, kes opossumite poolt adopteerituna kummaliselt pahandusaltite vendadega ringi liigub.
Ja seiklused seikluste otsa.
Kolmandas osas lisandub fossiilse maailma juhuslikkuses neile nirk, kes on seni minu täielik lemmiktegelane - karismaatiline, julge, oraatorlik, osav.
Ja need lood iseenesest, millele keskendutakse - beebi otsimine, suure sula eest parvele põgenemine, laisklooma juuraajast päästmine.
Liikuvad, seiklusrohked teed - humoorikad, põnevad. Naljakas - eesti fillina peaks ma nautima midagi enamat kui multikaid, kuid lõõgastava meelelahutusena on need väga head vaadata.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...