Nagu arvutigi, jookseb inimmõte vahel vägagi kokku. No ei tule vaimu peale, ei tule.
Vaatan inspiratsiooni oodates valget lehte ja kõlgutan mõtteid jumal teab millest.
Ilmselt peab hoopiski päikese enanst pühendama. Paar tundigi päevast.
Aju on tühi, kui paarisendine veepudel. Miskit mulksub, aga karboniseerimata, maitsestamata, kõigeta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar