Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vareseid võib kohata nii linnas kui maal, kus nad asustavad nii kultuur- kui loodusmaastikke. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, välja arvatud väga suures ja paksus laanes, mida vares väldib. Samal ajal võib teda kohata peaaegu puudeta saartel ning üksikutel puudel keset avamaastikku. Vares on lind, kes sööb peaaegu kõike, alates selgrootutest nagu mardikalised, sihktiivalised ja limused ja lõpetades linnupoegade ja -munadega. Sinna vahele mahuvad ka närilised, konnad, kalad ja taimeseemned. Inimasulates elutsedes sorib vares tihti ka prügikastides.
Toidujäätmed on talveperioodil, kui loomakesi on vähe liikvel, tihti menüüs esikohal. Kaaslase otsimine algab märtsi lõpus ning pesa ehitatakse valmis aprilli alguseks. Üldjuhul ehitab vares oma pesa kõrgele puu otsa. Pesa on valmistatud väljastpoolt jämedatest okstest, ääristatud peenemate raagude kihiga. Seest on see paksult vooderdatud pehmema materjaliga:
rohujuurte, karvade ja sulgedega. Kui kõrget puud pole käepärast, nagu laidudel tihti juhtub, lepib ta ka põõsa või lihtsalt kivihunnikuga.Sageli võidakse pesitseda ka möödunud aastal kasutusel olnud pesas, mis nüüd ainult veidike parandamist nõuab.
Aprilli keskpaigaks muneb emaslind pessa 4…6 muna. Haudumine kestab 17…20 päeva. Pojad on alguses väikesed ja abitud ning esimestel päevadel kannab pessa toitu ainult isaslind, kuid juba mõne päeva pärast tassivad neile toitu mõlemad vanemad.
Varesepojad õpivad ise lendama umbes viienädalaselt. Pärast pesast lahkumist jäävad nad veel mõneks ajaks pesakaupa kokku. Suurem osa meie varestest lahkuvad talveks, kuid palju on ka neid, kes siia jäävad. Esimesed rändavad talveks Lätisse, Leedusse ja Põhja-Saksamaale
ning sügisränne toimub oktoobris. Kevadel saabuvad varesed märtsi teisel poolel.
Hävitades kahjurputukaid ja -närilisi, toob vares inimesele kasu. Ent linnupesade rüüstamisega, munade ja linnupoegade söömisega teeb ta paiguti mõningat kahju. Samuti on ta kasulik mõnedele kakulistele ja kullilistele, kes ise pesi ei ehita ja tema vanu pesi kasutavad. Looduskaitse alla ei kuulu.
Toidujäätmed on talveperioodil, kui loomakesi on vähe liikvel, tihti menüüs esikohal. Kaaslase otsimine algab märtsi lõpus ning pesa ehitatakse valmis aprilli alguseks. Üldjuhul ehitab vares oma pesa kõrgele puu otsa. Pesa on valmistatud väljastpoolt jämedatest okstest, ääristatud peenemate raagude kihiga. Seest on see paksult vooderdatud pehmema materjaliga:
rohujuurte, karvade ja sulgedega. Kui kõrget puud pole käepärast, nagu laidudel tihti juhtub, lepib ta ka põõsa või lihtsalt kivihunnikuga.Sageli võidakse pesitseda ka möödunud aastal kasutusel olnud pesas, mis nüüd ainult veidike parandamist nõuab.
Aprilli keskpaigaks muneb emaslind pessa 4…6 muna. Haudumine kestab 17…20 päeva. Pojad on alguses väikesed ja abitud ning esimestel päevadel kannab pessa toitu ainult isaslind, kuid juba mõne päeva pärast tassivad neile toitu mõlemad vanemad.
Varesepojad õpivad ise lendama umbes viienädalaselt. Pärast pesast lahkumist jäävad nad veel mõneks ajaks pesakaupa kokku. Suurem osa meie varestest lahkuvad talveks, kuid palju on ka neid, kes siia jäävad. Esimesed rändavad talveks Lätisse, Leedusse ja Põhja-Saksamaale
ning sügisränne toimub oktoobris. Kevadel saabuvad varesed märtsi teisel poolel.
Hävitades kahjurputukaid ja -närilisi, toob vares inimesele kasu. Ent linnupesade rüüstamisega, munade ja linnupoegade söömisega teeb ta paiguti mõningat kahju. Samuti on ta kasulik mõnedele kakulistele ja kullilistele, kes ise pesi ei ehita ja tema vanu pesi kasutavad. Looduskaitse alla ei kuulu.
Ja jumala eest, ma peaksin oma rakulka korda tegema. Pole midagi hirmsamat, kui ärgata tosinkonna varese kraaksumise peale oma koduaias. Jube heli ärkamiseks.
Nende pikeeriv lend pea kohal ja loperdav liuglemine üle kohvitassi.
Paar suve tagasi sain naabriõue vahtra otsas röökivale linnule pihta. Kisa oli veel koledam ja sulgi lendas. Aga pärast nad kadusid mõneks ajaks ära.
Aga folkloorist leiab nende kohta ühte ja teist ning kumama jääb sealt, et nad on targad linnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar