Minu blogide loend

teisipäev, 25. september 2012

Käsi paindub kuriteole

Olen varemgi puudutanud seda teemat, vaatan sagedasti krimifilme, müsteeriume ja tõsielulistest juhtumitest saateid.
Ning see tundub alati nii mõttetu ja julmana, kuidas pealtnäha tühisel põhjusel tapetakse inimene. Isik. Keegi, kes enne viimast hingetõmmet oli kellegi laps, vanem, õde või vend, kolleeg, abikaasa, armastaja..
Kui õõvastav võib see olla tegelikult kannatanu asju läbi vaadates ning teades, et selles voodis ei maga enam kunagi see inimene, et vannitoas jäävad puutumatuna seep ja hambahari. Hommikumantel ja fotoaparaat, arvuti ja raamatud. Kohvitass. Märkmik, rahakott.
Vägivaldselt ja enneaegu lõpetatud elu. Miljon võimalust seda teha - terariistad, tulirelvad, tömbid esemed, poomine, kägistamine, lämmatamine, mürgitamine, pussitamine, tulistamine, kõrguselt alla lükkamine, autoga rammimine etc,e tc.
Näppudel hakkab suisa valus neid sõnu trükkides.
Kuid mis paneb sedasi tegutsema?
Mis motiveerib? Tõe varjamine? Kättemaks? Lihtsalt soov kedagi surmata? Soov lahti saada konkurendist?
Hüva enesekaitse on mõistetav, aga sihilik ja jõhker elu võtmine?

Kommentaare ei ole: