Sügis, sügis, sügis,
trügib, trügib, trügib,
meile naabriks pürib....
Saabus märkamatult. Aias on jälle koltunud lehed, peale tuleb tõmmata paks tekk, suveriided ja jalatsid kõik rändavad kappi, käekotisahtle on jälle pungis, sest suvised ridikülid ootavad uut kandeaega.
Kindad, sallid, mantilid, paksud sukad korda teha.
Mütsid välja otsida.
Sügis on naabriks.
Õnneks kaasnevad mõned mõnusad asjad ka - kaminatuli, soe kaneelirull, vastu katust rabistav vihm, õdusad äraolemised raamatu juures... Unelm. Vaikusest ja rahust....
Tegelikkuses on asi ikka nii, et kell kümme põsega padjale vajudes kaovad kõik tuuleiilid ja tulepraksumised, aknakrabinad sügavasse unenägudeta maailma, kus aeg ja ruum kaotavad tähtsuse ja voli saavad vabalt mekutused, mille järgi vahel tuleb hommikul sigar süüdata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar