laupäev, 29. september 2012

Kui palju erinevaid muljeid ühte päeva mahtuda võib?

Vahel võib elu võrrelda kui värviliste hernekommide kaussi - valged ja igavad hetked, kahvatud tunnid; vürtsikalt punased ja säravad; rahulikult rohelised ja kodused; suviselt kollased.
Vahel on terve päev nagu üks hernekommide krõbisemine - natuke närvesööv, maitsev, emotsionaalne.
Nagu eile. Terve päev tuli sehkendada toetusaktsiooni artibuutika, nimekirjade, siia-sinna sõitudega.
Siis tuli kerge lõuna Vabaduse väljakul. Kuhu ma sattusin katkise vihmavarjuga keset paduvihma ning kellegi kaitseväelase aupaukude saatel viimsele teele minekuga Jaani kiriku juures. Ja kunstnikuhärra Lapini seltsis veedetud lõunatund, kuhu mahtus komplimente, juttu, vihjeid, nalja ning lõbusat flirti, veini ja vestlust. Lisaks oli väljakul mingi telk ja selle telgi ümber jooksid vist aasia rahvariietes neli meest. Ma arvasin, et ma ei näe õigesti, aga...
Pärast sisuliselt läbikukkunud koosolek, ja õhtul küllatulnud L, kes tõi kaasa malmist teekannu ja taimetee ning nii sügisõhtu, küünla, kamina ja vestlusega päädis väga mõnusa õigeaegse magamaminekuga.
Kui palju erinevaid tundeid ja muljeid ühte päeva mahtus - see oli liiga pöörane, et olla tõsi.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...