pühapäev, 4. mai 2014

Toidu-ja trennipildistamise vajalikkus

Vahest teen oma mõtetega kellelegi liiga, aga ma olen alati üllatunud inimestest, kes oma toitusid pildistavad ja  neid siis paari minutiga pärast toidu valmimist kusagile üles riputavad. Ok, kui on kokandusblogi vms - saan aru, aga FB-sse?
Mida see näitab? Et inimene (loe: naine)  oskab süüa teha? Oskab fotokat kasutada? Oskab pilte üle laadida? Kas siis nii põnev ongi elu? Maailmale jagamiseks, et näed vot tegin nii ja tegin naa.
Vaatan neid kontosid ja püüan aimata hinge selle taga. Kes on see veidi igav ja naiivsevõitu inimene, kes oma energia ja toitainete vahenduseks mõeldud toiduesemeid usinalt üles võtab. Ja sellest veel mujal pikalt ja laialt kirjutab.
Teine võimalus on muidugi, et pildistaja on nii kehv kokk, et ta on õnnest krussis, kui midagi õnnestub.
Siis veel mõned sellised persoonid, kes igast oma sammust annavad mingi proge vahendusel märku - olin siin ja olin seal - rattamatkal, kala püüdmas, peikaga piknikul vms. Ühtesid või teisi asju me muidugi jagame maailmaga, aga pidevalt uuendada kontot? Nagu  häda oleks maailmale kuulutada, et näe püüdisn mehe võrku ja nüüd saan regulaarselt..ee.. kohtingutel käia.
Lisaks on mind surmani ära tüüdanud igasugused  tervisliku eluviisiga tegelevad rühmad, asutused, firmad, treeningud etc. Mingi kuri katk oleks inimeste meeli vallanud. Et peab ikka nii vormis olema ja peab ikka selline välja nägema. Et seda ei söö ja toda ei puutu. Need on head ja need on halvad toiduained. Ja samas tuleb tunnistada, et nende tervislike eluviiside "tervitajate" propageerijad küll eiriti tervislikud välja ei näe. Ok, figuur on enam-vähem, aga näonahk õlitav ja ebaklaar, juuksed kuidagi hõredad ja läiketa ja ületreenitud ja väsinud veenidega käed....Silmad tuhmid. Treeningvideosid vaadates  jääb küsimus, kas tegemist on noore naise või puusaliigeshaigega. Mis teema selle nõtkusega on? Liigesed kruviti enne trenni kinni või? Tuima emotsionaalsusega ja igasuguse entusiasmi ja igasuguse naiselikkuseta veiklemine ju.
Ilmselt olen ma siiski osapidi  eelmisest põlvkonnast, et jäävad asjad kummaliseks - miks on vaja oma hommikusööki pildistada? Ja sildistada? Ja postitusi muuta.
Samas on ju elu tavaallüürid siiski ühesugused, liigist oluliselt sõltumata - söö, sigi, teosta ainevahetust.
Osasid asju tuleb teha rangelt tsivilisatsiooni norme järgides - näiteks seda, mis puudutab ee..hooramist. Üks kahest - kas teha nii salaja, et keegi midagi ei tea või teha kõike nii avalikult, et inimestel on ükskõik. 
 
 
 

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...