kolmapäev, 1. jaanuar 2014

Tere tulemast, 2014!

Saabunud ning esimesed tunnid halastamatult mälestuseks vermitud.
Perekondlikult, rohke söögi, joogi, koogi,  muusika ja ühtse jutuga, sauna ja šampaga.
Kui muidu terve mullune periood kuumutatud klaasi taoliselt kulges, siis viimane päev läks lennates.
Ütlen uuele aastale siiralt tere, loodan, et meist saavad head sõbrad  ning me mäletame üksteist ka minevikus.
Lubadusi ei andnud, sest ma neid ikkagi pidada ei suuda - v a just see, et ma luban, et ei luba midagi.
Käimalükatud ja teele veeratud. Nii ta on.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...