Mina ei tea moest midagi. Salapatuna käekotte kogunud, aga riiete ostmine võtab alati tukaaluse higiseks.
Selle suve märgiks on värvid. Värvid ja pluused. Värvid kobmineerituna oma vahel.
Mulle meeldivad värvid. Lilla. Sinine. Valge. Punane. Türkiis. Roheline.
Mul pole palju riideid. Igal perioodil natukene. Aga komplektidena kokku annab neid üksteisega sobitada, vaadata, mis ja kus.
Olen kannatanud lilla perioodi käes ja punase perioodi käes ja oli sinine ajajärk. Nüüd on türkiis ja punane kuidagi päevakorras. Mõlemad sobivad - üks toob esile jume, teine olemuse.
kadunud emagi soovitas alati võtta värve ellu ja sättida neid isekeskis tegutsema.
Püksid - need valged, ja kingad samuti valged ja pluuse nii krellilt türkiis ja samakarvaline kott - milline õnn oli pärast pikki ja tuimendavaid paksultkinnipakitud kuid olla kuidagi värvides ja vaba. Nii vaba, et üks tuttav lausa ütles, et mind tuleks arreteerida - kriminaalne olevat sellist hulka elujõulist seksapiili lihtsalt autosõidule kulutada.
Tore, et keegi nähtavalt armistunud poolkuukujulises rinnakus seksapiili märkab. Ise olin lihtsalt leebelt suvine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar