Kiire, kiirus, mul on selline tempo peal, tööl on jube tamp (sic!!) taga - see on justkui tänapäeval normiks. Endal justkui plaanipäraselt vaba päev aga:
*kohtumine PR-firmaga, kus harjutasin streigil esinemiseks ettekirjutatud kõnet. Pausid, rütm, diktsioon, sõnumi enda kohale jõudmine - seda ruuporisse (issand kas mu hääl on tõesti selline?).
*doororifoorum sai 0,5 liitrit verd vaevata enda käsutusse
*raamatukogu sai raamatud tagasi, käekott kolme kilo võrra kergemaks.
*poegade koolitööd trükki ja köitesse
*eksamiküsimused vastustega printi ja kinni
*kaubakeskusesse elamist varustama. Kassas on näha, et noor müüjaneiu on kärme ja nobe. Lahke ja naeratav. Jõudsin oma linditäie kuhjaga temani ja küsisn kella. See lahke ja usin neiu vastas: "Kell on 15 eurot ja 23 senti". Oma viga taibanud puhkes ta rõõmsalt naerma ja tõi muige suule ka veel mitmele teisele. Naljakas oli see tundide ja eurode ühendamine - nagu oleks tinglik kronotoop vormumas.
Õhtul olid külalised.
Sõnaga -jälle üks neid vabu päevi, kus rapsimist oli rohkelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar