No lihtsalt võimatu, kuidas ei suuda hommikul silma lahti hoida. Kohv. Üks tass, kaks tassi, kolmas isegi veereb kulinal hinge alla.. Aga õppida on vaja. Asju on teha vaja. Põnevaid ja paremaid ja halvemaid. Tarkust täis tuubitud peakene. langeb õhtul sügavat lohku jättes padjale, raskus vajutab laaud kinni, tekk ninanli ja järgmise hommikuni on väsinud keha ennast välja lülitanud.
Keha on pisut laisk, kuigi päeva peale muutub toimekamaks. Mõte on kehast oluliselt kiirem. Nagu ei suudaks sünkroonis tegutseda. Kehal on mõte ja mõttel on keha ning moodustavad nad kehamõtte või mõttekeha ning siis kiilub mõtlemine lõplikult ennast laiskunud kehas jäägitult kinni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar